Kuigi tänavune lehekuu algas külma ööga, kujunes mai tavapärasest kolme kraadi võrra soojemaks. Veelgi soojem on olnud mai Jõgeval 1922. aastast alanud vaatluste järgi ainult neljal korral – 1963., 1984., 1993. ja 2013. aastal.
Aktiivne taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 10 °C) algas tänavu juba 2. mail, mis on keskmisest 12 päeva võrra varem. Klimatoloogiline suvi (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 13 °C) algas esialgsetel andmetel 21. mail, mis on tavapärasest kaks nädalat varem.
Öökülmad tegid aiapidajatele tuska
Pärast 1. mail õhus mõõdetud -0,7kraadist külma lehekuus enam rohkem miinuskraade õhus ei esinenud. Maapinna lähedal aga öökülmad jätkusid. Veel 23. ja 27. mail langes Jõgeval temperatuur maapinna lähedal mulla kohal null kraadi lähedale, rohul -2 kraadini. Madalamates kohtades oli külm veelgi tugevam ja rohul võis näha halla. Kuigi aiapidajatele valmistasid öökülmad tuska, tuleks arvestada, et Jõgeval tehtud vaatluste järgi on öökülmad õhus lõppenud keskmisena 20. mai paiku ja maapinna lähedal alles juuni alguses.
Vastukaaluks jahedatele öödele, olid päevad päikselised ja väga soojad. Päikest paistis kuu jooksul ligikaudu 370 tundi, mis on keskmisest ligi 100 tunni võrra rohkem. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis Jõgeval mais üle 20 kraadi 19 päeval, mis kordab 1963. aastast pärit rekordit. Kõige soojem oli ilm kuu kahel viimasel päeval. 30. mail mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 26,3 °C ja 31. mail 27,4 °C.
Sademeid vaid seitse protsenti normist
Vihma sadas tänavu mais erakordselt vähe. Esialgsetel andmetel kogunes Jõgevamaal asuvates vaatluskohtades kuu sajusummaks 3‑15 mm. Jõgeval tuli kuu jooksul vihma ainult 3,6 mm, mis moodustab keskmisest seitse protsenti. Ainult ühel korral on sadanud lehekuus veelgi vähem – 1947. aastal 1,3 mm.
Mai alguses oli mets veel raagus ja kiire lehtimine toimus esimese dekaadi jooksul. Tänu soojadele ilmadele tärkasid suviteraviljad kiiresti – suur osa juba mai esimese dekaadi lõpuks.
Kuu keskpaigas hakkasid õunapuud õitsema, mis on tavalisest poolteist nädalat varem. Talirukis alustas õitsemist rekordiliselt vara, juba mai lõpus, mis on keskmisest kaks nädalat varem. Heinamaadel olid aruheinad ja keraheinad õisiku loonud ning isegi timut alustas loomist, võis leida esimesi õitsvaid härjasilmi.
Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes kasvavas kokkuvõttes kuu lõpu seisuga Jõgeval 337 °C, mis on viimase 94 aasta keskmisest enam kui 100 kraadi ja normist (1981-2010. aastate keskmisest) 70 kraadi võrra rohkem. Kuigi soojust oli rohkesti, nappis vihmade puudumise tõttu niiskust, mistõttu taimede kasv jäi kiduraks. Kuu lõpus hakkasid suviteraviljadel alumised lehed kolletuma, ristikulehed närbusid päevastel tundidel.
Juuniilmad võivad tulla heitlikud
Missugune on olnud juunikuu ilm Jõgeval 1922-2015. aastate andmetel? Jaanikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud õhus -3,0 °C (1941. aastal) ja 30,9 °C (1968. aastal). Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on kuu algul tavaliselt ligikaudu 13 kraadi ja kuu lõpuks tõuseb 16 kraadini. Kuu sademete summa on kõikunud üheksast millimeetrist (1992. a) kuni 192 millimeetrini (1998. a). Viimase 94 aasta kuu keskmiseks sajusummaks on juunis 68 mm.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
