Osa põllumajandusettevõtjaid peab sel sügisel koristatud saakidest turustamisel kõige tulutoovamaks rapsi. Rapsi puhul on raskendavaks teguriks tõsiasi, et samal põllul võib seda kasvatada vaid iga nelja aasta järel. Meie suurimas rapsitöötlemisfirmas, aktsiaseltsis Werol Tehased jäädakse tänavuse rapsi kvaliteediga rahule ja enamik toormest varutakse kodumaalt.
Põltsamaa lähistel Mällikvere põllumajandusühistus kasvatati käesoleval aastal rapsi 220 hektaril. “Hektarisaagiks saime kaks tonni, kusjuures kolm neljandiku ehk 370 tonni on juba turustatud,” ütles juhataja Meelis Kaljuste. Tema kinnitusel on raps tänavu kõige suuremat tulu toov põllukultuur.
Hind maailmaturul soodne
“Rapsi maksumus sõltub börsihindadest. Maailmaturul on hinnad soodsad. Eestis saab rapsi müüa 440-450 euroga tonni eest,” lisas ta.
“Raps kasvab jõudsasti viljakal maal, mida on piisavalt ka Põltsamaa kandis. Tänu sügaval paiknevale juurestikule kardab see põuda vähem kui teraviljad. Paraku piirab rapsi veelgi laiaulatuslikumat kasvatamist võimalus külvata seda ühele ja samale põllule vaid iga nelja aasta tagant. Omajagu muret põhjustab ka asjaolu, et preparaati, millega varem rapsipõllud kergesti umbrohuvabaks sai, ei tohi vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele enam kasutada. Asendavate umbrohutõrjevahendite efekt on jäänud üsna tagasihoidlikuks,” märkis Kaljuste.
Palamuse valla põllumajandusfirmas, aktsiaseltsis Evemar on rapsi külvipind enamasti stabiilsena püsinud. “Tänavu kasvas seda kultuuri 280 hektaril ning keskmiseks saagiks saadi kaks tonni hektarilt. Nii teravilja- kui ka rapsisaak võinuks suurem olla,” leidis juhataja Mati Evert. Rapsi hindadega jääb ta aga rahule.
Eelistatakse kodumaist tooret
Werol Tehaste ostuosakonna juhataja Indrik Unt märkis, et sellesse firmasse müüvad oma rapsisaagi ka mitmed meie maakonna põllumajandusfirmad ja eriti need, kes kuuluvad
Jõgeva Tootjate Liitu. “Suurem osa eestimaisest rapsist sobib töötlemiseks toiduainetetööstuses, erinevusi võib olla saagikuse potentsiaalis ja õlisisalduses,” ütles ta.
Weroli nõukogu liige Aivar Kokk ütles, et tänavu varub ettevõte peaaegu sada protsenti rapsist Eestimaa põllumeestelt. “Mitmed rapsikasvajad olid plussis, mõned ka miinuses, kuid kokkuvõttes võib rapsiaastaga rahule jääda. Näiteks hiidlased räägivad, et nende põldudel kasvas raps väga hästi, mandri põllumeestelt on aga kohati kostnud ka rahulolematust. Paljugi sõltub sellest, missuguse mulla peal raps oli, ning vihma- ja kuivaperioodide pikkusest,” tõdes Kokk.
Mitmetele Jõgevamaa põldudele on külvatud ka talirapsi, Palamuse vallas tegutsev osaühing Kerseli külvas aga seekord hoopiski talirüpsi. “Talirüpsi saagikus jääb küll talirapsi omale alla, kuid seevastu peab rüps paremini vastu talvekahjustustele,” põhjendas valikut firma juhatuse liige Toomas Tuula.
i
JAAN LUKAS
