Nädalapäevad tagasi tähistasime Kuremaal ja Tallinnas pidulikult Eesti riigi suurmehe Jaan Poska 150. sünniaastapäeva. Juba uuel nädalal, 2. veebruaril, on taas põhjust temast rääkida.
Nõukogude Venemaaga 1920. aastal Tartu rahu tegijana on Poska panust Eesti omariikluse ülesehitamisel raske üle hinnata. Saanud lääneriikidelt negatiivse vastuse Eesti Vabariigi tunnustamiseks, valis Poska tol ammusel ajal uskumatuna näiva tee: sõlmida rahu bolševistliku Venemaaga.
Seda peeti teostamatuks ettevõtmiseks nii kodus kui võõrsil. Ning tavapärases olukorras poleks seda ka sündinud. Sest näiteks mõlema rahudelegatsiooni sõjaväelised esindajad pöörasid tülli juba esimese riigipiire käsitleva peatüki järel.
Poska Laiuse mõõde
Ent Jaan Poska oskas suurt ja sõjahimulist naabrit kuulata. Võtta teda kui võrdset partnerit ja tõmmata riigipiir lõpuks sinna, kus me seda Tartu rahu lepingu järel teame olevat.
Sest õnneks oli Eesti delegatsiooni juht, läbirääkimiste peaideoloog just Jaan Poska – Laiuse mees, talupoja kaine arutlusevõime ja mõistusega. Jurist, poliitik ja diplomaat, kes mõned aastad varem tulevase Eesti presidendi Konstantin Pätsi oma õpilaseks võttis ja talle 300 rubla aastapalgaks määras.
Sest just selline palk – 300 rubla – oli Jaan Poska isa Jaani aastapalk Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku Laiuse koguduse köstrina. See oli ajalooprofessor Peeter Järvelaiu sõnul n-ö Laiuse mõõde, mille Poska endaga kodukohast kaasa võttis. Ning kindlasti ei olnud selle roll Poska ja tema maailmavaate kujunemisel vähetähtis.
Venemaa diplomaatia raskekahurväe juhi Adolf Joffega vaherahu sõlmides andis Poska Eestile võimaluse hakata oma riiki üles ehitama. Ainuüksi selle teoga väärib Laiuse mees Jaan Poska kohta Eesti iseseisvuse sünni ajalugu kujundanud nelja suurmehe seas. Ning tema kõrval säravad Jaan Tõnisson, Johan Laidoner ja Konstantin Päts.
Täna vähe riigimehelikkust
Kõigele sellele läksid mõtted Tallinnas 24. jaanuaril, Poska sünniaastapäeval. Kadrioru luigetiigi ääres avati külluslikus lumesajus kaunis skulptuur ajaloo suurkujust Jaan Poskast. Keda aga sel tähtsal päeval kohal ei olnud, olid vabariigi valitsuse liikmed. Valitsusparteide esindajad. Ei olnud neidki, kes muidu räägivad igal sammul Petserimaa tagasinõudmisest ja Tartu rahuga maha märgitud piiri endisest taastamisest. Maast, mille just Jaan Poska meile oma oskustega võitis. Aga lihtne on rääkida, kui ei pea midagi ise tegema ega selle eest võitlema.
Nüüd ei peetud vääriliseks selle eest isegi mitte Poska mälestust austada. Ja vist ainult seepärast, et raha Tartu rahu tegija monumendina jäädvustamiseks tuli enamasti valelt erakonnalt. Eesti tänane päevapoliitika ei suuda isegi sellistel hetkedel end suuremeelsena näidata, kohalikke murumänge kõrvale jätta. Isegi mitte Tartu rahu peaarhitekti Jaan Poska mälestuseks.
Nii tundubki, et tänased poliitikud jäävad Jaan Poskast oskuste ja suuremeelsuse poolest valgusaastate kaugusele. Tõenäoliselt ei suudetaks raskes olukorras Poska eeskujul ka riiki päästvat vaherahu sõlmida, vaid lastaks Eesti rindel verest tühjaks joosta.
Õnneks võib aga Jõgeva vald, Jaan Poska sünnivald tunda südamerahu, et suutis oma suurmeest väärikalt meeles pidada. Juba arvukas osavõtt Poska mälestuspäevast Kuremaal kinnitas, et Tartu rahu loojat ei ole tänagi unustatud. Kõik see andis elujõudu mõtetele, et Poska sünnikoht Laiuseväljal väärib paremat jäädvustamist. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks võiks see saada üheks meie teetähiseks.
TIIT LÄÄNE, Jõgeva vallavolikogu esimees
