2016/17 talvehooaeg on põhiliselt lõppenud ja on võimalik teha kokkuvõtteid eeskätt arvesse võttes eestlaste võimalusi 9. II 2018. algaval taliolümpia mängudel. Maailma ennustusagentuurid prognoosivad Eestile üht pronksmedalit Kelly Sildarult. Tegelikult pole Kelly olümpiale veel kvalifitseerunudki. Oma vanuse tõttu saab ta vastavaid punkte alles koguma hakata. Võimalik, et ta üritab teenida koha nii pargi- kui rennisõidus. Tema, kui noore inimese, üheks probleemiks võib edaspidi kujuneda ülemäärase meediakajastuse pärast tekkiv pinge.
Enamikul aladel pannakse taliolümpiale pääsu punktikogumine lukku 2018. aasta 21. jaanuaril.
Tänapäeva taliolümpial on suund võetud vaatemängulisusele. Vigursuusatamisele ja lumelauasõidule kokku on eraldatud 540 kohta. Vanal olümpiaalal, murdmaasuusatamises, on kohti kärbitud 310ni. Murdmaasuusatamisest rohkem kohti saab ka mäesuusatamine – 320.
Millised on Eesti võimalused? Medalivõimalust peale Sildaru ei nähta. Oma võimete realiseerimise korral võiks sinnamaani küündida ka suusahüppaja Kaarel Nurmsalu. Loodetavasti oleks hea tulemus nii temale kui kahevõistleja Kristjan Ilvesele jõudmine esikümnesse. Teised meie võistlejad võivad rõõmustada sellegi üle kui üldse jõuavad olümpiale. Loota tasub siiski nii mõnegi jõudmist kolmekümne piirimaile. Eelmisel olümpial oli Eesti parim individuaalne koht 24. Seega võime kokkuvõttes tõdeda, et talialade edasiminek on viimasel ajal olnud ilme, kuigi kahjuks mitte kõigil aladel. Eesti sportlastelt midagi suurt loota oleks äärmiselt ennatlik. Miljonise rahva hulgast talente pidevalt igale alale lihtsalt ei jagu. Suurtel riikidel on suuremad nii rahalised, tehnilised kui ka teaduslikud võimalused. Põlve otsas nokitsemisega tänapäeval kaugele ei jõua.
Lootus sureb alati viimasena
Kes on need inimesed, kes võivad lisaks ülaltooduile pääseda PyeongChangi? Laskesuusatamises on kohad üldiselt määratud. Eesti teenis meeste hulgas viis kohta. Igal alal saab välja panna 4 meest. Tänavuse hooaja põhjal on parim mees Kauri Kõiv, neljal MK-l punktile tulnu. Edasi järgnevad Roland Lessing ja Rene Zahkna. Viimane tuli kontinentaalsarjas kolm korda punktidele. Ülejäänud kahele kohale on vähemalt kolm kandidaati. Need on Johan Talijärv, Martin Remmelg ja sel hooajal haigusega kimpus olnud Kalev Ermits. Kuid pole välistatud, et kusagilt keegi välja ilmub, mis on siiski vähe tõenäoline.
Paljud naised olid samuti tervisega kimpus ja kohti olümpiale ei teeninud. Kuid loodetakse leida võimalus kaks naist olümpiale lähetada. Nendele kohtadele on vähemalt kaheksa kandidaati. Suuremad võimalused oleks Johanna Talijärvel ja Regina Ojal, kes näitasid talve lõpus ka häid tulemusi murdmaarajal, mis on meie naislaskesuusatajate “achilleuse kand”. Seejuures on need kaks ka stabiilsed laskjad.
Arvukam koondis on murdmaasusatajatel. Tänase seisuga on kvalifitseerunud Marko Kilp, Raido Ränkel, Peeter Kümmel, Karel Tammjärv, Alvar Johannes Alev, Tatjana Mannima ja Laura Alba. Selle koosseisuga on kahjuks teatevõistkonda välja panna raske. Et kvalifitseerumisperiood lõpeb 2018. aasta 21. jaanuaril, siis on võimalik veel mõned kohad juurde saada. Triin Ojastel on kord norm täidetud, kuid on vaja, et oleks viis korda. Normini jõuda oleks võimalik Veerpaludel ja võibolla kellelgi veel. Tahaks loota, et Team Haanja ja Suusaliidu vahel leitakse üksmeel ning sportlased poleks selles vastasseisus kannataja pool. Vastik on lugeda neid sportlasi süüdistavaid võhiklikke või tellitud kommentaare. Tegelikult suhtub enamik sportlasi oma püstitatud eesmärkidesse väga pühendatult. See on nende töö ja siin endale hinnaalandust ei tehta, esinetakse vastavalt oma võimetele, nii nagu kellelegi antud. Ollakse teadlikud, et publik ootab neilt häid tulemusi.
Kahevõistlejaist on peale Ilvese norm täis ka Karl-August Tiirmaal. Kuid ta on edetabelis, kui jätta suurte riikide esindajatele 4 kohta, 54., ehk piiripeal. Olümpiale pääseb 55 meest. Meeskonnaga olümpiale jõudmine on muutunud küsitavaks. Han Hendrik Piho on kontinentaalsarjas teeninud punkte kolm korda, kuid vend Kail ainult korra. Kas võrulastest vennad Pihod jõuavad uuesti, nagu aastaid tagasi, MK sarja punktitele? Tahaks loota ‒ lootus sureb alati viimasena. Eestis on küll mõned lootustandvad noored kahevõistlejad, kes saavutanud hüppemäel korralikke tulemusi, nagu Markus Alter või Robert Lee, kuid murdmaarajal jääb nende jaks täiskasvanutele kõvasti alla.
Suusahüppajad püstitasid sügisel eesmärgi jõuda olümpiale meeskonnana. Et hüppajate meeskonnaga ühines Kaarel Nurmsalu, muutus eesmärk reaalsemaks. Nii Artti Aigro kui Kevin Maltsev on teeninud kontinentaalsarjas punkte ja omavad sellega õigust nii MK-l kui olümpial esineda. Kuidas jõuda 65 valitu hulka, kes kvalifitseeruvad olümpiale. Tänaseks on selle õiguse maailmas välja võidelnud 55 suusahüppajat. Tuleb loota, et keegi meie omadest jõuab veel järelejäänud kümne hulka. Või on meeskonnana nagu ka kahevõistlejatel olümpiale lihtsam jõuda? Paistab, et suuremad lootused jõuda valitute hulka on 17aastasel Otepää noormehel Artti Aigrol, kes tuli hiljuti Eesti meistriks, hüpates Tehvandi trampliini rekordiks 102 meetrit. Kuid nii suusahüppajate ja kahevõistlejate mure on üldjuhul sama, eriti teiste numbrite oma.
Puudulik rahaline toetus
Selle hooaja ettevalmistusperioodil töötati Soomes metsatöödel, et hooajaks raha koguda. Tänavu peaks tõsisemalt tegelema ettevalmistusega olümpiaks. Kuid tekib küsimus, kust leida raha või kes neid aitaks. Võimalik, et rahvas aitaks, sest rahvale meeldivad tugevad atleedid. Selleks oleks tarvis selliseid juhte, kes tegeleks sponsorite otsimisega, mitte ei ajaks ainult oma asja. Oma koha kindlustamise mõttes on selline EOK-i asjameeste arusaam, et noorte talisportlaste toetuse süsteeme töötame välja pärast taliolümpiat, tänaste talisportlaste suhtes vastuvõtmatu.
Probleemiks on muutunud ka Tehvandi suusatrampliini maandumisnõlva osaline vajumine, see vajab tõsist parandustööd. Harjutuskohti oleks võimalik leida Soomes, mis on jällegi täiendav väljaminek niigi pisikese eelarve juures.
Kaks aastat tagasi tundus, et saame suusahüpetes ka naise olümpiale, kui üks tüdruk Võrumaalt hüppas Eesti naiste tipptulemuseks 83 meetrit. Tänaseks on ta olümpiale pääsemise mõttes taandunud.
Massilisemal alal, vigursuusatamises ja lumelaual on meil peale Sildaru veel kaks noort – vigursuusatamises Karoliine Holter ja lumelauas Siim Aunison ‒ kes on täitnud normi olümpiale pürgimiseks. Kuid nende võimalused pole just eriti soodsad. Momendil on nad maailma reitingus vastavalt 64. ja 87. Nendelt kohtadelt olümpiale on päris pikk tee. Aunisonil peaksid suuremad võimalused olema, sest tema alal pääseb sinna 40 sportlast (Holteri alal 24) ja punkte koguda on veel mitu võimalust.
Mäesuusatamises lastakse võistlema 16ne suure mäesuusariigi arvukate sportlaste kõrval ka väiksematest riikidest vähemalt üks mees ja üks naine, kui vastav rahvusvahelise suusaliidu norm (mis väljendub FIS-i punktides) täidetud. Meeste osas konkureerib meil sellele kohale vähemalt neli võimekat slalomisti. Momendil on kõige kaugemale jõudnud USA-s harjutav Tõnis Luik, kes on maailma reitingus 396., ja täitnud ka teised kriteeriumid. Praegu meie omadest neljas on eelmisel olümpial Eestit esindanud väliseestlane Warren Cummings Smith, kes vahepeal oli tervisega kimpus ja pole kaks kuud võistelnud. Tema ja Tõnis Luige vahel võib tekkida kõva rebimine selle koha pärast.
Naistest pretendeerib reaalselt sellele ainsale kohale Anna Lotta Jõgeva. Jõgeva on 17aastane koolitüdruk, kes elab vanematega Norras. Täitnud korra FIS-i normi nii slaalomis kui gigantslaalomis. Kuid vaja oleks norm täita vähemalt viis korda. Kindlasti oleks tal suve jooksul võimalusi neid norme täita lõunapoolkeral, kuid kas vanematel sinna reisimiseks raha jätkub? Suusaliit vaevalt nii noort toetama hakkab, sest toetust vajavad teisedki, kes juba kvalifitseerunud.
Sügisel jõuab juunioride klassi Anna konkurent, andekas noor Carmen Piho, Nüpli külast Otepää lähedalt, kes harjutab põhiliselt Väikesel Munamäel. Carmen kuulub mäesuuusatamises Baltikumi noorte paremikku, on tubli ka õppainetes, eriti matemaatikas. Võimalik, et tedagi, kui ta normi täidab, pole mõtet saata. Parem mingu see koht kaduma. Sportlaste suhtes oleks õiglasem pakutu vastu võtta. Tekib oht, et teistelgi alatel võidakse tulevikus selle äraütlemise pärast seada mingid piirangud.
Suured lootused kiiruisutajate peal
Kiiruisutamise punktikogumine algab alles 2017. aasta 1. juulil. Loodan, et meilt pääsevad olümpiale nii Marten Liiv (1000 ja 1500 m) kui Saskia Alusalu (3000 ja 5000 m ning ühisstardiga sõit). Meestest lastakse alal võistlema 36 ja naistest 32 sportlast (ühisstardist 24), Liivi võimalused paistavad olevad lootustandvad, sest ta on sel hooajal korduvalt 35 parema hulka jõudnud. Alusalu on võistelnud ka MM-il ühisstardiga sõidus, olles 15. Mõlemad on Väino Treimani endised õpilased Adaverest. Käivad läbirääkimised uue hooaja ettevalmistuskohtade ja sponsoritega. Loodetakse need läbirääkimised mõne kuu pärast edukalt lõpetada. Treimanil on veel teisigi andekaid õpilasi, kes osalesid tänavu juunioride MK-l või universiaadil. Tallinnas harjutab tõsiselt Mart Markuse õpilane Kaspar Kaljuvee, kes pääses tänavu juunioride MM-ile. Adavere taustaga Markus üritab Eestis ka lühiraja uisutamisele elu sisse puhuda, kuid sel alal on eestlastel maailmas raske läbi lüüa miniatuursete Ida-Aasia inimeste vastu võisteldes, kellel on oma väikese kasvu tõttu lihtsam suure kiirusega kurve läbida.
Iluuisutamises tundus pärast Šotsi olümpiat seis üsna roosiline. Kuid siis meie põhikosseisu uisutajad erinevatel põhjustel loobusid. Noored pole suutnud nende kohti veel täita. Seekordsel olümpial on oluliselt kärbitud ka osavõtjate arvu. Üksiksõidus lastakse jääle nii naisi kui mehi mõlemaid 30. 80 protsenti kohtadest selgus tänavuse MM-i põhjal. Meie parim naine Helery Hälvin saavutas seal 27. koha. Kolm punkti enam kui ta kodustel võistlustel on suutnud, oleks andnud 24. koha ehk pääsu olümpiale. Eesti parimal meessõitjaol, Daniel Albert Nauritsal, polnud MM-i ajaks vastavat taset, just vabakavas, saavanud ja MM-ile ta üldse ei pääsenud. Nüüd jääb loota meie mõlemal paremail üksiksõitjal sügisel toimuvatele kvalifikatsioonivõistlustele.
Curlingu segapaar Erkki Lill ja Maila Mölder ilmselt kindlustavad aprillis MM-il Eestile koha olümpial. Et Eestis on ka teine tugev paar Marie Turmanni ja Harri Lille näol, kes tulid 2016. aasta MM-il kuuendaks, siis peab EOK mais otsustama, keda meilt olümpiale saata. Suuresti oleneb see ka MM-i tulemusest aprillis.
Eesti võimekas curlingu naiskond, kes võistles kaks aastat Euroopa esiliigas, peab sel hooajal alustama uuesti B-liigast. Ilmselt saavad nad olümpiale pääsu loota alles järgmises olümpiatsüklis.
Kahebobi võistkondi pääseb olümpiale 29. Kas meie võistkond, koosseisus Hardi Link Keilast ja Mart Lellsaar Türilt, nende hulka mahuvad, selgub sügisel. Võimalusi siiski on, sest mitmel EK etapil näidati vastavat vajalikku tulemust. Parim koht saavutati Siguldas, kus oldi 18. Praeguses Euroopa pingereas ollakse siiski alles 37. Ka siin on probleemiks rahanappus. Välja võib kukkuda nii, et ei suudeta osaleda osavõistlustel, kus on võimalik punkte koguda ja olümpiast võib ainult unistada. Näiteks, sel aastal suudeti osaleda ainult kahel etapil, vaja oleks olnud osaleda viiel. Sama probleem ootab ees sügisel. Raha puudumisel jäeti ära ka naiste kahebobi projekti käivitamine. Naistel oleks olnud olümpiale veidi lihtsam pääseda. Neljabobi projektist pole enam üldse mõtet rääkida. Paistab, et asjaomaseid organeid ja abimehi kõigutab sportlaste eluline probleem vähe.
Võime tõdeda, et praeguse seisuga võib lugeda, et olümpiale on Eestist kvalifitseerinud 15 sportlast, kuid õnnestumise korral võiks sinna lisaks jõuda veel umbes 20. Vähemalt osavõtjate arvult õnnestuks meil siis edestada mõndagi suurt spordiriiki nagu Leedut, kes edestas meie naislaskesuusatajaid olümpiakoha saamisel.
Huvitav on märkida, et suurema panuse on sellese protsessi andnud küllalt väikese elanike arvuga kohad nagu Adavere, Otepää, Elva või Võru. Need pole just jõukad paigad. Nii nende sportlastele kui teistele peaksid appi ruttama teised, jõukamad piirkonnad, et näidata Eesti võimekust oma sportlaste eest hoolitsemisel. Pole normaalne, et kitsukeses transpordis kägaras koos sõidetakse pikki vahemaid võistluspaika ja siis on vaja seal näidata veel häid tulemusi. Nii EOK-lt kui alaliitudelt ootaks rohkem asjaajamist rahalises osas olümpiale pääsemise kindlustamiseks. Meie rahvast hinnataksegi teiste rahvaste poolt just meie saavutuste põhjal, kuhu kõik inimesed on panustanud. Kutsun kõiki meie taliolümpiale pürgivaid sportlasi toetama. Kindlasti on selleks erinevaid viise, kuidas toetada. See ettevõtmine ei ole ainult rahaline väljaminek, vaid eeskujude kasvatamine teistele noortele. Kaugemas perspektiivis võib toetuse kampaaniast saada kogu meie rahva tihedam koostöö ning elujõu taassünd. Kas sellesse teemasse suudetakse süüvida, on iseküsimus.
ENDEL SUSI, sõltumatu vaatleja.
