Täna veel hoiatusstreik

Tänane õpetajate hoiatusstreik on tegelikult märk mitmest probleemist. Esiteks muidugi see, et riik pole suutnud kinni pidada kunagistel palgaläbirääkimistel paika pandud reeglitest. Nagu viimased päevad on ilmekalt näidanud, on puudunud soov lahendusi leida. Vastupidi, on püütud isegi süüdistada õpetajaid streigi ebaseaduslikus korraldamises. Olgu siis selle parimaks kinnituseks ministri Kristina Kallase poolt välja saadetud kiri.
Samas on haridustöötajaid esindavad advokaadid ja riiklik lepitaja kinnitanud, et hoiatusstreik on igas mõttes seaduslik.
Tulemuseta jäi ka haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri visiit peaminister Kaja Kallase juurde, kes jäi endale kindlaks, et riigieelarves õpetajate poolt soovitavaks palgatõusuks raha pole.
Teisalt näitab veelahe haridustöötajate ja valitsuse vahel ka viimase nõrkust, kes on ennast justkui mitmel rindel nurka mänginud. Kui juba isegi mõned koalitsioonipoliitikud asuvad haridustöötajate poolele.
Rääkimata sellest, et hariduses valitseb olukord, kus järjest raskem on leida tööle motiveeritud õpetajaid, kes suudaksid ja jaksaksid seda koormat kanda. Kuigi avalikkuses võib kohati jääda mulje, et õpetajate palganumbrid muudkui kerkivad ja palk on neil ju päris korralik, siis tegelikult saadakse konkurentsivõimelised töötasud kokku lisatundidega. See aga on kokkuvõttes tootnud õpetajate puuduse, sest noored ei taha ennast sellise vastutusrikka tööga siduda ja need, kes selle tee on valinud, põlevad kergesti läbi. Rääkimata meie haridustöötajate keskmisest vanusest.
Nii et riigil on, millest siinkohal mõelda.