Selline tähtpäev võeti soome-ugri rahvaste kalendrisse tegelikult juba 1931. aastal Helsingis peetud IV Soome-ugri kongressi otsusega ja selleks valiti oktoobrikuu kolmas laupäev.
Mõistagi ei kuulunud meil eelmise riigikorra ajal hõimusugulusest rääkimine ja rahvustunde rõhutamine hea tooni juurde — liiduvabariikide paljurahvuselisest seltskonnast pidi ju ajapikku välja kujunema üks ja ühetaoline nõukogude rahvas, kel pole oma rahvariideid, -kombeid ega -kultuuri.
Meie siin Eestis oleme juba üle paarikümne aasta taas vabad oma keele, kultuuri ja muu üle otsustama, küll aga ei ole seda Venemaal elavad soomeugrilased. Neil ongi vene keel esimeseks keeleks kujunemas ja pole keeruline järeldada, mis saab rahvakultuurist ja –pärimusest, kui emakeel ununeb…
Alates 1988. aastast hakati Eestis taas hõimupäeva tähistama ja peagi kasvasid sellest välja nädal ja kauemgi kestvad hõimupäevad.
Kontserdid, filmiprogrammid, loengud ja muud soome-ugri rahvaste kultuuri tutvustavad ettevõtmised toimuvad meil tänavu 10. oktoobrist kuu lõpuni. Võetakse üles ka tõsiseid teemasid, ikka sellesama sugulasrahvaste hääbumisohu tõttu. Eesti toetab hõimurahvaid sellega, et aitab neil rahvuskeelset kirjandust välja anda.
Teist aastat on hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev. Heisakem lipud!
20. oktoober 2012
