Meie metsade pikaealisemale ja võimsamale puule harilikule tammele on juba vanad eestlased omistanud erilise aura ning seetõttu on teda peetud pühaks puuks. Tamme elukäik meie aladel ei ole alati nii hea olnud. Et tammed kasvavad viljakal maal, võeti need maad sageli kasutusele põlluna ja puud pidid sealt taanduma. Taolistele kasvualadele jäi tamm vaid kohanimena alles, nagu näiteks Tammiku.
Tamme istutuskultuure vaid
Et Peeter I ajaks oli tammikuid väga väheks jäänud, keelati tammede raiumine surmanuhtluse ähvardusel. Samas andsid mõisnikud oma talupoegadele korraldusi tarastada parimad maatükid ning rajada sinna kõvalehtpuude kultuure, sealhulgas ka tammikuid. 1994. aasta andmetel oli riigimetsafondis
2011. aasta metsaregistri andmetel oli meil tammikuid
Samas on aastatel 1960-1998 kasvatatud Eestis kultiveerimiseks 2,1 miljonit tammetaime, neist kehvemal aastal vaid paar tuhat, parimal aastal paarsada tuhat. Kui arvestada, et hektarile istutatakse keskmiselt 1300 tammetaime, oleks parimal juhul võimalik olnud saada kasvatatud tammetaimedest
Leviala põhjapiiril
Harilik tamm kasvab meil oma levila põhjapiiril ning tema nii pikkus- kui ka laiuskasv on võrreldes lõunapoolsete liigikaaslastega tagasihoidlikum. Vabalt kasvavad tammepuud on jässakad, laia võraga, metsas seevastu aga sihvakad, laasunud tüvega ning kitsavõralised. Noor tammetaim on esimestel eluaastatel varju taluv ning aeglase kasvuga, viiendast kuni kümnendast eluaastast edasi aga kiirema kasvuga ning valgusenõudlik.
Harilik tamm ei talu ülavarju ning seetõttu armastataksegi öelda, et tammele meeldib kasvada, kasukas seljas, kuid palja pealaega. Kõrguse juurdekasv kestab tammel 150.-200. aastani, jämeduse juurdekasv kogu elu.
Hariliku tamme puhul on tegemist külmahella puuliigiga ning hiliskülmad võivad noorte tammede kasvu pärssida ning puid ka hukutada. Seetõttu on tamme kultiveerimisel oluline valida puuliigile sobivaim kasvukoht. Noored tammetaimed kannatavad lagedal ja madalates kohtades hiliskülmade läbi. Teada on, et meil kasvab hariliku tamme hilja- ja varapuhkevat vormi, kuid kultiveerimise praktikas on seda teadmist vähe silmas peetud.
Varapuhkev vorm sobib kultiveerimiseks kuivemates kasvukohtades, sest peab põuale paremini vastu. Kui kultiveerimise eesmärk on saada paremate omadustega tammepuitu, on otstarbekas istutada hiljapuhkevaid tammetaimi. Hiljapuhkeva vormi kasvuenergia on suurem ning need tammed on puistus sirgemad, täistüvelisemad ning vähem okslikud kui varapuhkevad tammed. Hiljapuhkevat vormi kahjustavad hiliskülmad meil vähem. Ebasoodsates kasvukohtades võiks eelistada varapuhkevat vormi.
Tamme juured ulatuvad kuni kümne meetri sügavusele
Kasvukoha mullaviljakuse suhtes on tamm nõudlik – head kasvu näitab huumusrikastel liivsavi- või saviliivmuldadel, samuti sõmeralistel lammimuldadel. Liivmuldadel kasvades jääb kõrgusekasv tagasihoidlikuks. Tamm talub ajutist üleujutust, kuid mitte pidevat liigniiskust. Tammel on võimas juurestik, mis võib kuivades kasvukohtades ulatuda kuni kümne meetri sügavuseni. Tugev juurestik teeb tammest tormikindla puu, kuid samas on ta välguhell, sest peajuur juhib hästi elektrit.
Tamme on meil kultiveeritud puhtkultuurina või segus teiste puudega (harilik vaher, harilik pärn, jalakas, hall lepp, harilik kuusk). Sageli istutatakse tamme koridoridesse kuuse ja halli lepa vahele. Tammetaime sirgudes tõrjutakse naabreid, samas annavad naaberliigid külgvarju ning tammepuud kasvavad sirgetüvelised. Puhaskultuuri rajamisel võib istutada 1100-1600 taime hektarile seaduga 3 x 2-
Uus ohtlik haigus — tamme äkksurm
Tammekultuuril on looduses mitmeid vaenlasi, kes võivad hooletu tegija töö nurjata. Metssead on väga maiad tammetõrudele, oskavad ka külvatud tõrud üles leida ning ära süüa. Istutuskultuuri himustavad toiduks jänesed ja kitsed. Vanad metsamehed soovitasid istutada tammede ümber metsloomade tõrjeks kuused.
Tammepuid võivad kahjustada mitmesugused seenhaigused, mis tekitavad tüvemädanikku. Nii võib vanemas tammikus kohata puutüvedel hariliku väävliku, tammetaeliku või tammekaku viljakehi. Tamme jahukaste on lehtede haigus ja põhjustab lehtede varasemat varisemist. Tammemähkur võib kurja teha pungade ja noorte lehtede kahjustamisega keskealistel ja vanematel puudel päikesepaistelistes kohtades. Mitu aastat järjest korduv rüüste võib viia puu kuivamiseni. Uus ja ohtlik tammehaigus on tamme äkksurm.
Võrreldes meil enam levinud puuliikide kultiveerimisega, peab hariliku tamme istutamisega rohkem vaeva nägema ning seetõttu on selle puu kultiveerimine kulukam. Tamm nõuab metsaomanikult palju tähelepanu.
i
EDA TETLOV
