Sellist silmailu, mida tänavune talv pakub, ei mäleta küll praegused mudilased ja teismelised ega vist nende vanemadki. Ega muidu lustiks täiskasvanudki kelgumäel ega ehitaks hasardiga lumelinnu ja –kindlusi. Suusad, kelgud ja uisud on ülipopulaarsed, neid laenatakse ja ka ostetakse, kui vanad ikka tõesti lootusetult väsinud või lausa otsa saanud.
Ja eks ole Vabaduseristi väiksem, jäine vend Turba teeristilgi tunnistuseks, et tõupuhas põhjamaine talv meile kõigile lisaks küttemurele ka rõõmu ja mängulusti toob.
Täna on aga taliharjapäev. Soomlased ja karjalased on väitnud, et sel päeval pöörab talveunes karu koopas teise külje ja hakkab teist käppa imema. Sama on usutud Eestiski ja teatud, et talv on nüüd oma lae saavutanud ning lootus kevadele juba õrnalt õhus.
Väidetavalt algavadki taliharjapäevaga talve selgroogu murdvad rahvakalendri tähtpäevad, sest kaugel pole tõnisepäev, paavlipäev ja veebruari alguse küünlapäev, mil põllumees vanasti juba tõepoolest kevadtöödele mõtlema hakkas.
Jätame poriaegadeks meelde oma kauni talve, mis just praegu haripunktis.
14. jaanuar 2010
