Möödunudreedene tugev tuul ja maha sadanud lumi olid esimeseks talviseks proovikiviks Elektrilevi rikkemeeskondadele, kes tõid kolme päeva jooksul elektri tagasi rohkem kui 50 000 majapidamisele.
Seekord oli ilm eriti salakaval, rikked ei tekkinud ühekorraga, vaid kolme päeva jooksul pidevalt. Pärast reedel lõppenud tormi põhjustas jätkuvaid rikkeid temperatuuri nulli lähedal kõikumisest tekkinud jäide ja raske sulalumi, mis vajutas liine katki.
Voolu tagasitoomiseks töötas iga päev 60-80 brigaadi, neist osadele kestsid tööpäevad kella kahe-kolmeni öösel. Võidelda tuli pimedas halva nähtavuse ja ka soise pinnasega, kuhu uppus nii mõnigi masin. Tööd analüüsides võin meie ja partnerite rikkemeeskondi tunnustada, kuna suutsime pidevalt lisanduvate rikete juures hoida tempot nii, et keskmine voolukatkestuse pikkus kliendi kohta tuli 130 minutit ehk pisut üle kahe tunni. Seda ei olegi väga palju rohkem kui statistika koos “rahuajaga”, mis näitas möödunud aasta keskmiseks elektrikatkestuse pikkuseks 119 minutit ja selle aasta 9 kuu keskmiseks 92 minutit. Keskmised näitajad on aga üks paljudest numbritest, millega meie tegevust mõõta. Me mõistame, et vooluta klienti ei tee “keskmise paranemine” kuigi palju õnnelikumaks.
Küll aga võin välja tuua, et eesolevaks talveks oleme valmistunud nii kasvanud investeeringutega elektrivõrku kui ka rikkemeeskondade treenimisega.
Ilmastikukindel võrk saabub stabiilsete investeeringutega
Tänast elektrivõrgu seisukorda mõjutab 1980.-1990. aastatel tekkinud “investeerimisauk”, samuti on katkestuste taga Eesti rikkus – palju metsa. Koos hajusa asustusega tähendab see, et võrgu uuendamiseks ja hooldamiseks tuleb ühe elektritarbija kohta investeerida rohkem kui nii mõneski teises Euroopa riigis.
Tervelt 36 protsenti kogu Elektrilevi võrgus toimunud katkestustest on põhjustatud just tuule tõttu liinile langevatest puudest. Teine elektriliinide talvine vaenlane – jäide – on tekitanud ligi neli protsenti kogu rikkemahust. Et ennetada tormiga liinile kukkuvatest puudest tingitud katkestusi, on meie pikemaajaliseks sihiks kaablivõrgu väljaehitamine. Valdavalt tähendab see maakaablit, osades kohtades aga ka kaasaegset ilmastikukindlat õhukaablit. Viimane on maakaablist soodsam ja peab enamasti vastu ka puude kukkumisele ja muudele ilmastikumõjudele.
Kiirenenud on rikete kõrvaldamine ja infovahetus
Tehniliselt on elektrivõrk võrreldes eelmise aastaga jälle natuke ilmastikukindlam. Oleme selle aasta 9 kuuga ehitanud ja uuendanud 473 alajaama ning asendanud
Edusamme näeme katkestuste aja lühenemisel. Oleme saavutanud taseme, kus 75 protsendile klientidest taastame rikke korral voolu vähem kui kahe tunniga. Kui möödunud aasta 9 kuu jooksul oli ühe katkestuse keskmine pikkus kliendi kohta 119 minutit, siis sel aastal 92 minutit ehk ligi veerandi võrra vähem.
Oleme suutnud rikke kestust vähendada kaasaegse automaatikaga võrgus ja kiirenenud likvideerimisprotsessiga. Paigaldame liinidele ja alajaamadesse kaugjuhitavaid lüliteid, mis võimaldavad rikkeid kiirelt lokaliseerida ja taastada tarbijatele elektrivarustus. Kui elektrivõrgu uuendamine katkestuste ennetamiseks on paratamatult pikemaajalisem projekt, siis rikete kõrvaldamise kiirus on selle kõrval lähiaastatel Elektrilevi üks olulisemad prioriteete.
Kriisiolud on näidanud, et üks klientide suuri muresid on olnud ka rikkeinfo edastamine ja saamine. Ulatuslike katkestuste korral olid rikketelefonil 1343 pikad kõnejärjekorrad ja need kliendid, kel oli vaja tekkinud katkestustest teada anda, ei pääsenud lihtsalt liinile. Tänavu juulis käivitasime lahenduse, millega anname meile teada olevatest riketest klientidele ise telefonisõnumiga teada. Nii ei pea need, kes on saanud sõnumi, et oleme rikkest teadlikud ja tegeleme sellega, enam rikketelefonile helistama. See vabastab oluliselt rikketelefoni koormust ja annab võimaluse liinile pääseda neil, kelle murest me veel ei tea. Tänu sellele on juhtimiskeskusel oluliselt lihtsam olukorrast ülevaadet omada ja kokkuvõttes rikkeid ka kiiremini kõrvaldada.
Tormiks tasub ettevalmistusi teha ka kodudes
Piirkondades, kus elektri toovad majja pikad läbi metsade kulgevad õhuliinid, tasub ka kodudes talvetormideks valmis olla.
Igal majapidamisel või ettevõttel tasub oma riske hinnata ja vajadusel kaaluda ka elektrigeneraatori hankimist. See võib eriti väärtuslikuks abimeheks osutuda loomapidajatel või majapidamistel, kus elektrist sõltub elutähtsate seadmete töö. Samuti kodudes, kus ainuke kütteallikas on elekter. Generaator, mis arenenud Euroopa riikides on endastmõistetav varulahendus, aitab üle elada hädaolukorra. Teeme omalt poolt kõik, et katkestus võimalikult ruttu kõrvaldada, aga alati ei pruugi see vajaliku kiirusega õnnestuda, eriti ulatuslikuma kriisi oludes.
Tormi eel on soovitav jälgida, et mobiiltelefoni aku oleks laetud ja kui maja veevarustus sõltub elektrist, tuleb varuda ka joogivett. Hankida tasuks ka alternatiivseid valgustusallikaid nagu küünlad või taskulamp.
Tuleb teada ka seda, et katkenud elektriliinidele ei tohi mitte mingil juhul läheneda, rääkimata nende puudutamisest. Mahakukkunud juhtmed võivad olla pinge all ja anda eluohtliku elektrilöögi. Elektririketest, katkenud elektriliinidest või liinidele vajunud puudest ja okstest palume teatada Elektrilevi rikketelefonile 1343.
Loodame, et tänavune sügis ja talv tulevad suuremate tormideta ja elektrikatkestusi on võimalikult harva. Lootes parimat, on aga Elektrilevi juhtimiskeskus valmistunud ka keerulisemateks oludeks.
i
TAIVO TÕNNE, Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja
