Täiesti juhuslikult ilmus samal päeval, kui uudistes kerkis esiteemaks väljaprinditud võõras kirjavahetus, Postimehes hea kolleegi Kaja Kallase arvamuslugu sellest, mida Riigikogu liikme töö endast kujutab. Sisukas lugemine neile, kes soovivad Toompeal toimuva köögipoolele piiluda. Kuid ega valijale saa pahaks panna sedagi, kui teda parlamendi tegemised iga päev ei huvita. Riigikogu üksikute liikmetega seotud skandaalid määrivad aga kahjuks kogu parlamendi mainet samamoodi, nagu tilk tõrva ajab hukka meepoti.
Tegelikult on aasta 2012 esimesed nädalad toonud ka päris häid uudiseid. Näiteks registreeriti Äriregistri andmetel möödunud aastal Eestis kokku uut 17 709 ettevõtet, sealhulgas 8023 osakapitali sissemakseta osaühingut. See on kõigi aegade rekord ja näitab, et inimesed julgevad järjest enam oma häid ideid ettevõtjana teoks teha. Just ettevõtlusega tegelemise lihtsustamine on eesmärk, mida Reformierakond alati oluliseks pidanud.
Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt loodi aastatel 2002–2010 Euroopa Liidus 85 protsenti uutest töökohtadest just väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Kui inimene alustab ettevõtlusega, suudab ta enamasti toita enda ja oma pere, arenedes aga teistelegi tööd anda. Et ettevõtlus veelgi edeneks, on töötajate tasemekoolitus sellest aastast maksuvaba. Tasub võimalust kasutada ja oskusi lihvida või uusi õppida.
Lõpusirgele on jõudmas kõrgharidusreform. Reformierakond on siin eesmärkidena kogu aeg näinud kahte asja: kõrghariduse kvaliteedi tõusu ja kõrgkoolilõpetajate läbilöögivõimet tööturul. On ju kvaliteetne haridus aluseks heale töökohale ja korralikule palgale. Motiveeritud ja õppekava täitev tudeng saab tulevikus kõrghariduse maksumaksja kulul.
Ees seisab arutelu Euroopa Liidu toetuste kasutamise üle. Aastal 2014 algab Euroopa Liidu uus, kuueaastane eelarveperiood. Praeguse (2007-2013) eelarve vahendeist oleme maksnud välja umbes poole ning selle raha eest tehtud häid asju on juba kõigis Eesti linnades ja valdades näha. Samas ei ole euroraha lumi, mis sajab sinna, kuhu pilved tuule toel liiguvad. Iga euro kulutamine peab olema põhjendatud ja läbi arutatud ning looma uusi võimalusi tulevikuks, mitte tooma kaasa püsikulusid. Uhke spordisaali või rahvamaja ehitamine on tore, kuid kui selle kütmiseks ja valgustamiseks edaspidi raha pole, on otsustamisega midagi viltu läinud.
Kevad toob taas pensionitõusu. Majandus kasvab juba mõnda aega ja selle viljad jõuavad iga Eesti inimese ellu. Tasub meenutada, et kuigi mitmed poliitilised jõud nõudsid kriisiaastatel pensionide vähendamist, seisis Reformierakond sellele kindlalt vastu: eelarvekärped, mida majanduskriis hakkama saamiseks tegema pidime, ei puudutanud väiksema sissetulekuga ühiskonnaliikmeid – pensionäre ja noori peresid.
Kolleeg Igor Gräzin kirjutas hiljaaegu Eesti Päevalehes, et iga töö edeneb paremini, kui süda on õige koha peal. Vastutustundlikku suhtumist on vaja igas ametis, olgu siis tegemist poliitiku, laevakapteni, arsti või õpetajaga. Tahan lõpetuseks ütelda, et mõne inimese tehtud sigaduste põhjal ei tohiks kujundada arvamust poliitikutest, küll aga tasub sigaduste kordasaatnute nimed järgmisteks valimisteks meelde jätta või kui nende poolt eelmine kord hääletatud, neilt endilt otse aru pärida.
i
JAANUS TAMKIVI, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees
