Nädalavahetus oli taas avatud talude päralt ning Eestimaa teedel oli liiklust tavapärasest rohkem. Tänavu osales Jõgevamaal avatud talude päeval 11 talumajapidamist ja ettevõtet. Nende seast hakkab silma, et paljud neist on nn sariosalejad. Kui korra sõrm antud, siis sellelt rattalt maha saada ei ole võimalik. Ja kas peakski? Nagu mitmed neist ka ise välja on toonud – otsus osalemiseks motiveerib jälle midagi ära tegema. Oodatakse järgmist korda.
Rõõm on näha, et paljude talukohtade juures toimetavad noored inimesed ja kasvavad lapsed. Paljudel juhtudel on otsustatud vana talukoht korda teha ning nii mõneltki poolt vaatab vastu hoopis uus hingamine, kui seal oli napilt viis aastat tagasi. Ja kui mõelda viis aastat edasi, võib olla pilt sootuks teine.
Talumajapidamisi võib julgelt pidada maaelu edendajateks. Ega eite-taati kahekesi jaksagi. Nii on mitmetel neist lähikonnast palgatud töökäed põllul ja aias. Lisaks löövad kaasa pereliikmed. Paljudes kohtades aitavad ka külastajad pererahvast igapäevategemistes. Mis ühe jaoks on töö, see teise jaoks lõbu.
Toidutootja jaoks oluline on oma toodangut propageerida ja seda müüa. Mida lähemale maaelu tuleb inimesele, seda kindlamini on talutoodangul turgu. Paljud lemmikud kujunevad isiklikust suhtest. Teadmisest, kuidas või millise mõtteviisiga toitu toodetakse.
Üks aga on kindel. Niikaua kui maal on tööd, jätkub ka leiba. Ja sel eesmärgil on avatud talude päevadel oma kindel ja püsiv koht olemas.
