Kindlasti on paljudele põltsamaalastele Taavi Aas tuttav kui endine E-Piima finantsdirektor. Laiem avalikkus tunneb aga teda kui praegust Tallinna abilinnapead, kes jätkuvalt eelistab vaba aja Põltsamaal veeta.
iii
Koolipoisina oli Taavi Aas rahutu loomuga ja seetõttu meeldis talle sporti teha. Eriti südamelähedane oli kergejõustik, ent lausa silmapaistvate saavutusteni ta spordis ei jõudnud.
Tallinna I keskkooli koolihoones asus raadioruum, kuhu nad koos sõpradega tihti peale koolitunde kogunesid. “Mängisime seal siis bridži ja tegelesime muu huvitava ning põnevaga. Olgugi et see ruum oli mõeldud raadioruumiks, vajusid koolisisesed raadiosaated tasapisi lihtsalt tahaplaanile ning ruum omandas hoopis teistsuguse otstarbe,” meenutas ta.
Pärast keskkooli lõpetamist otsustas Taavi Aas jätkata õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemias majanduse erialal. EPA-sse astus ta sõbra eeskujul ja täpsemalt oli tollase eriala nimetuseks ökonoomika ja organiseerimine. Konkurss sellele alale oli päris muljetavaldav.
Tegelikult juhtus nii, et EPA sisseastumiseksamid sooritas Taavi Aas küll edukalt, ent õppetööga tal ometi alustada ei õnnestunud, sest samal, 1984. aastal mobiliseeriti ta Nõukogude Armeesse. See oli keeruline aeg ja kõrgkool armeeteenistusest ei päästnud.
Kaks tallinlast kohtusid Tartus
“EPA aastad olid kõige ilusamad aastad minu elus. Elasin üliõpilase elu nagu teisedki kursuse- ja koolikaaslased, rääkis Taavi, kes sai tudengina tuttavaks ka oma tulevase abikaasa Tiinaga, kellega nad õppisid ühel kursusel. Tiinagi oli pärit Tallinnast.
Neil aastatel oli Eestis käivitunud laiaulatuslik suhkrupeedi kasvatamise kampaania. Ka vahepeal abielluda jõudnud Tiina ja Taavi mõtlesid suhkrupeedi kasvatamisele, et raha teenida. Praktikakohaks valiti välja tollane Adavere Näidissovhoos Põltsamaa külje all. Pöörduti sovhoosi direktori Vello Kaselo poole ja ta polnud selle vastu, ent esitas siiski tingimuse, et Tiina ja Taavi kooli lõpetamise järel Adavere sovhoosi tööle asuksid. Nii ka kokku lepiti. Ent ajal, mil Taavi Adaverre elama ja tööle asus, “haagiti” Põltsamaa piimakombinaat lahti tollase Tartu Piimakombinaadi küljest. Nii Taavi Adaveres töötada ei jõudnudki, kuid Adavere sovhoos kuulus ühena Põltsamaa piirkonnas moodustatud majandkondade hulka ja see majandkond oli loonud tehnoloogi ametikoha piimakombinaadi juurde. Juhtimispraktikal ajaski Taavi majandkonna asju.
EPA lõpetamise järel asus ta tööle E-Piima Põltsamaa Meiereisse ning Adavere sovhoosis hakkas tööle abikaasa Tiina. Igal juhul kuulus piimakombinaadiga tegelemine samuti majandkonna huvisfääri ja sellest lähtuvalt eeldab Taavi, et kokkuleppe jäi ikkagi jõusse.
Maja vaikses tänavas võlus
EPA lõpetamisest alates möödusid Taavi Aasa aastad E-Piima Põltsamaa Meierei juhi ja finantsjuhina.
Läks nii, et kõige keerulisemast olukorrast saadi üle ning sellele järgnes juba koostöö Järva-Jaani meiereiga. Veel enne aastatuhande vahetust, 1997. aastal suudeti piimakombinaadi omanikele selgeks teha, et kasulik oleks ühineda Järva-Jaani piimakombinaadiga. Taavi Aasa sõnul on see kahe piimakombinaadi ühendamine üsna pretsedenditu näide sellest, et ettevõtte tegevjuhid pakkusid kahe tööstuse ühendamise mõtte välja tööstuse omanikele, mitte vastupidi.
“Kerge pole piimatöötlejatel kunagi olnud, mõistsime juba siis, et tulevik on ikka kasvamises ning koos on lihtsam.”
Kõige olulisem oli Tiina ja Taavi jaoks, et nad said Adaveres kolmetoalise korteri. Tänapäeval on Taavi sõnul noortele sellist asja päris keeruline selgeks teha, et keegi sulle lihtsalt korteri annab. Siiski kolis Aasade pere peagi Põltsamaale, et siin lõplikult kanda kinnitada. Esialgu elati paar aastat ka Põltsamaal korteris, ent samas asusid Tiina ja Taavi endale ka päris oma kodu loomiseks maja otsima. “Käisime vaatamas üsna mitmeid maju. Võib-olla oleks ehitusliku seisukorra ja ruumikuse mõttes paremagi saanud, ent koht vaikses Ranna tänavas jõe ääres võlus meid Tiinaga ära. Jõepoolsetest akendest avaneb ju lausa miljoni dollari vaade,” on Taavi praegugi valikuga rahul.
Plaanitud kuuest kuust saab peagi viis aastat
Aasade peretütar Kristina on tänaseks juba Kunstiakadeemia üliõpilane ja temast saab maalide restaureerija. Katrin ja Kristjan õpivad praegu Põltsamaa Ühisgümnaasiumis.
Pereisa tunnistas, et ta praegu täpselt ei teagi, kus tema tõeline kodu asub. Hing ja süda on küll rohkem Põltsamaal, ent töökoht asub Tallinnas ja igapäevaelugi rohkem pealinnaga seotud. Tegelikult läks Taavi 2005. aastal Tallinna teadmisega, et töötab seal kuus kuud, kuni sügisel toimuvate kohalike valimisteni. Kevadel möödub sellest ajast juba viis aastat ning täna juba mitmendat valimistsüklit Tallinna abilinnapeana ametis olev Taavi Aas ei oskagi enam öelda, kui kauaks tal veel pealinna tuleb jääda.
“Kuidas minuni jõuti, ega ma seda täpselt ei teagi. Olen kuulnud ühte “linnalegendi”, et soovitajaks oli keegi erakonna büroost. Järgmise inimesena võis olla soovitajaks praegune Põltsamaa linnavolikogu liige Andres Vään,” oletas Aas.
Küsimusele, mille poolest erineb Tallinna juhtimine Põltsamaa juhtimisest vastas pealinna abilinnapea, et need on põhimõtteliselt erinevad nähtused.
“Kui siin väikelinnas võib teoks teha mõne sellise asja, mis on inimestele kasulik ja vajalik, ilma selleks näpuga seaduse rida ajamata, siis Tallinnas midagi sellist juhtuda ei saa,” võrdles ta, tunnistades samas, et ega ka Põltsamaa linna juhtimisele ning linna arengule ei saa midagi ette heita. Kui ta Põltsamaa juhtimist mõnes osas kritiseeriks, siis on see linnajuhtide koostöö kohalike ettevõtjatega.
Kui Põltsamaa puhastusseadmeid hakati rekonstrueerima, siis oleks tulnud seda teha algusest saadik koostöös linna kahe suurema toidutootja — E-Piima Põltsamaa Meierei ja Põltsamaa Felixiga. Aasa sõnul pole ju mõtet käituda selliselt, et kõik kolm osapoolt ehitavad endale eraldi puhastusseadmed, nende rekonstrueerimine oleks tulnud algusest saadik ühise projektina ette võtta.
Eriti teeb talle rõõmu E-Piima visa ja järjekindel areng. “Kui palju on Eestis üldse selliseid ettevõtteid, mille kohta võib öelda, et need on saja-aastased,” tõdes ta, lisades pikaajalise E-Piima finantsjuhina, et omaaegne piimakombinaadi ellujäämine ja suutlikkus tööstusse investeerida oli väike ime. Tollastesse ühistutesse suhtuti nii võimalike investorite kui laenuandjate poolt nagu kolhoosi ja arvati, et ega see ühistu ikka õige asi ole. Ka praegusel masu ajal tehtud investeeringut hindab Taavi Aas väga õigeaegseks sammuks, sest heal ajal tähendaks selline ettevõtmine hoopis suuremat väljaminekut kui praegu.
Lisaks töötamisele piimakombinaadis oli Taavi Aas kahe valimistsükli vältel ka Põltsamaa linnavolikogu liige. Ühelt poolt hindas ta siinse volikogu tööd koduseks ja rahulikuks, sest väikelinnas puudub erinevalt Tallinnast opositsiooni eriti teravdatud tähelepanu koalitsiooni tegevuse vastu. Samas on tema sõnul väikelinna volikogu tegevuses ka miinuspool, sest Tallinnas väga suuri rumalusi läbi ei lasta. Nii saavad ka pealinna volikogus tehtud otsused tunduvalt kvaliteetsemad kui siin Põltsamaal. Aasa hinnangul aitaks otsuste kvaliteedi paranemisele kaasa piirkonna omavalitsuste ühinemine. “Suurem meeskond suudab teha paremaid ja kaalutletumaid otsuseid. Väikeses meeskonnas ei saagi nõuda, et kõik kõike teadma peaksid,” lisas Aas.
Ta tunnistab sedagi, et kusagil tehti Põltsamaa turismielu kujundamisel viga. Kui terve Euroopa on täis uhkeid ja tervena säilinud vanu losse, siis siinseid säilinud müürijuppe küll kellelgi mingit huvi vaatama tulla ei ole. Pigem oleks algusest saadik tulnud rohkem rõhuda ürituste korraldamisele kui lossi korrastamisele. Siis oleks suutnud säilitada mõne Põltsamaa tähtürituse sellisel tasemel, nagu seda on Paunvere väljanäitus või Türi lillelaat.
Eelistab Tallinnale Põltsamaad
Aasa sõnul pole Savisaarega koos töötamine kerge, sest ta on ise tohutu töövõimega inimene ja tema ootused ning nõudmised oma alluvatele ei ole väiksemad.
“Ma ei vaeva hetkel sellega oma pead, kas olen tallinlane või Põltsamaa inimene,” lausus Taavi Aas. Igal kohal on tema sõnul oma head ja vead ning kindlasti ei saa Tallinna ja Põltsamaad kõrvutades öelda, et üks koht on hea ning teine halb.
Teenuste või kaupade kättesaadavus Põltsamaal ei tasu ju ilmselgelt võrdlemist Tallinnaga. Teisalt ei leia sellist rahu, vaikust ning pinge- ning stressivaba keskkonda nagu Põltsamaal Tallinnas isegi suure raha eest. “Põltsamaalastele võin iga päev pealinnas elava inimesena kinnitada, et meie kodulinn on igati hea ning turvaline elupaik siinsetele rohkem maalähedastele inimestele,” toonitas võimalusel Tallinnale Põltsamaad eelistav Taavi Aas.
Taavi Aasa elukäik
*Sündis 1966. aastal Tallinnas
*Põhilise osa pealinnas elatud aastatest oli talle elukohaks Mähe elamurajoon, mis oli varem rohkem suvilarajoon
*Taavi ema Liidi Aas töötas kogu elu televisioonis filmide monteerijana
*Kooliteed alustas 1973. aastal Tallinnas Kalamajas asunud kaheksaklassilises koolis
*Alates viiendast klassist õppis Tallinna I Keskkoolis, mis praegu Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime kannab
*1984. aastal lõpetas keskkooli ja asus Eesti Põllumajanduse Akadeemias ökonoomikat ja organiseerimist õppima
*Samal aastal mobiliseeriti Nõukogude Armeesse
*Kahe aasta pikkune armeeteenistus möödus Komis vangivalvurina
*EPA lõpetamise järel asus tööle E-Piima Põltsamaa Meierei juhi ja finantsjuhina.
*Selle aja sisse mahtus ka paar kuud töötamist Põltsamaa linnavalitsuses, kuhu teda 1993. aastal kutsus tollane linnapea Tiiu Pihlakas.
*Linnaametniku töölt kutsus Aasa uuesti piimakombinaati tagasi praegune OÜ Viraito juhataja Toivo Kens.
*2005. aastal läks Tallinna plaaniga töötada seal kuus kuud —kuni sügisel toimuvate kohalike valimisteni.
*Kevadel möödub pealinna minekust viis aastat.
iii
TOOMAS REINPÕLD
