Euroopa Liidu struktuurifondidest tulevad summad sunnivad maantee ümberehitamiseks vajalike ettevalmistustöödega kiirustama ning seetõttu koostatakse Tallinna-Tartu trassile eskiislahendust.
Detsembrikuisel Põltsamaa vallavolikogu istungil jagati infot selle kohta, kuidas kulgeb ettevalmistustöö Tallinna-Tartu maantee ümber ehitamiseks esimese klassi nõuetele vastavaks maanteeks.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on ilmselt paljud inimesed näinud või vähemalt kursis sellega, et Mäo ristis käivad hetkel suured tee-ehitustööd. Tallinna-Tartu maantee ulatuslikum ümberehitamine algab võib-olla alles paari-kolmekümne aasta pärast, ent Tõnsoni sõnul võib see ka juhtuda kiiremini, kui me arvatagi oskame.
Seetõttu on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maavanemad algatanud trassi asukoha valikuks teemaplaneeringu. Selleks kuulutati välja riigihange, mille võitis firma K&H.
Planeering hõlmab kilomeetreid 92.-183.
Planeeringu eesmärk on olemasoleva maantee vastavusseviimine esimese klassi maantee nõuetega. Teemaplaneering hõlmab Tallinn-Tartu maantee kilomeetreid 92.-183. Planeeringus on eraldi välja toodud Neanurme ja Pikknurme õgvendused, Mäeküla, Adavere ja tugimaantee Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia-Imavere ümbersõit, samuti tugimaantee Põltsamaa-Võhma ühendus ja tugimaantee Põltsamaa-Jõgeva ümbersõit.
Sellise teemaplaneeringu koostamine on aluseks maantee edasisele projekteerimisele.
Toivo Tõnsoni hinnangul peaks käesoleva aasta lõpuks planeering kehtestatud saama. Nii peaksid ka ristmike ja maanteele peale- ning mahasõitude lahendused eskiisprojekti näol lahendatud saama.
Tõnsoni sõnul on välja töötatud neli-viis erinevat trassikoridori Selle teemaplaneeringu raames antakse maakasutustingimused trassikoridori naaberaladele. Samuti määratakse teemaplaneeringus ära kogujateede ning jalgrattateede rajamiseks vajalik maanteekoridor ja selle lähimõjuala, aga ka ristmike ja ristete vajadus ning nendele sobivad asukohad.
Oluline mõju keskkonnale
Planeeringus nähakse ette ka teega seotud elementide —tanklad, bussipeatused, parklad, valgustus jmt — võimalikud asukohavariandid. Samuti nähakse seal ette olemasolevate mahasõitude sulgemise vajadus ning ligipääs teega piirnevatele kinnistutele. Planeeringus tuuakse välja ka ühistranspordi liikumisskeem. Paralleelselt planeerimisprotsessiga toimub ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Just keskkond on maantee ümberehitamise planeerimisel kõige olulisem valdkond, millega planeerijatel tuleb väga tõsiselt arvestada.
Esimene planeeringuprogrammi koosolek peeti mullu 18. novembril Paides. Jõgeva maakonnas tuleb maantee eskiislahenduste avalik arutelu Põltsamaal tänavu 4. mail. Eskiislahenduse avalik väljapanek on planeeritud alates 2010. aasta 24. augustist.
Pärast paranduste ja täienduste sisseviimist toimub eskiislahenduse järjekordne avalik arutelu Põltsamaal 11. oktoobril.
Planeeringu kehtestamine on ette nähtud käesoleva aasta 1. detsembrile. Toivo Tõnsoni sõnul on need välja pakutud tähtajad esialgsed ning kõigil huvilistel tasub jälgida reklaami, kus võimalikest muudatustest teada antakse.
iii
TOOMAS REINPÕLD
