Kahel eelmisel kuul on Põltsamaal peetud vaidlusi selle üle, kus peaks paiknema tulevase ümberehitatava Tallinna-Tartu maateetrassi koridor. Põltsamaa valla ja linna piires on välja pakutud viis erinevat trassivarianti, ent kaks neist on teiste variantidega enamjaolt kattuvad, mistõttu võib tegelikult rääkida kolmest erinevast trassikoridori variandist.
Juunis arutasid tulevase maanteetrassiga seotud probleeme Põltsamaa vallavalitsuse ruumes Põltsamaa vallavolikogu ja Põltsamaa linnavolikogu liikmed. Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia lust lausus, et Maanteeamet soovib kohalikelt volikogudelt otsust juunikuu lõpuks selle kohta, millist trassikoridori kusagil omavalitsuses kõige otstarbekamaks ja paremaks peetakse.
Kuidas tee Põltsamaalt mööda suunata
Vaidlusi põhjustas Põltsamaa piirkonnas trassikoridori paiknemine Põltsamaa linna lähistel. Kaks välja pakutud trassikoridori mööduksid Põltsamaa linnast ida poolt nagu see praegugi on, ühe variandi puhul mööduks maanteetrass Põltsamaa linnast lääne poolt, mis tähendaks päris pika lõigu ulatuses mõlema suunas täiesti uue tee välja ehitamist.
Tegelikult on maanteetrassi asukoha valiku näol tegemist kolme maakonda hõlmava teemaplaneeringuga, mis jääb kilomeetreid rehkendades vahemikku 92-183. Põltsamaa linnavolikogu esimehe sõnul on läbi viidud ka seda teemaplaneeringut puudutav avalik väljapanek ja avalik arutelu. Margi Eini sõnul tuleb neil trassikoridori valikul lähtuda esmalt tulevase maantee mõjust inimese heaolule ja tervisele, looduskeskkonnale, maakasutusele ja kultuuripärandile ning majandusele. Tegelikult oliii välja kuulutatud teemaplaneeringu näol tegemist keskkonnamõjude hindamisega, mille koostas AS K&H.
Sama firma töötaja Heiki Kalbergi sõnul ehitatakse maanteid pika perspektiivitundega ja seetõttu on tulevase maantee planeerimisel silmas peetud, et aastaks 2040 saavutatakse Tallinna-Tartu maanteel ööpäevaseks keskmiseks liiklustiheduseks 9300-14 400 sõidukit. Liikluskoormuse kasvust lähtuvalt tuleks Tallinn-Tartu maantee välja ehitada kogu pikkuses neljarealise maanteena. Lähtuvalt erinevatest tee ehitusega seotud teguritest on trassikoridori kaardistamisel püütud leida kõige sobivamad variandid. Kõige tähtsamaks eesmärgiks maanteekoridori planeerimisel oli võimalikult väikese arvu majapidamiste likvideerimine, mida maantee ümberehitamise käigus paratamatult teha tuleb.
Vald toetas läänesuunalist trassi
Põltsamaal Puhu-Ristis tähendaks see kütusefirma Olerex tanklahoone ja kahe selle läheduses paikneva majapidamise likvideerimist. Kõigi trassivariantide kohta on valminud ka keskkonnamõjude hindamise tabelid. Nendest tabelitest nähtub, kui palju majapidamisi jääb maanteest kuni 100 meetri kaugusele, kui palju majapidamisi kuni 300 meetri kaugusele. Samuti on keskkonnamõjude hindamisel arvestatud tulevase maantee mõjuga põllumajandusele, looduskaitsealustele objektidele jne. Küll pole keskkonnamõjude arvestamisel sinna lisatud hinnanguid, kuivõrd ei teata täpselt, milliseid maantee lähedusest tulenevaid mõjutusi keegi olulisemaks peab.
Põltsamaa vallavolikogu liikmed toetasid oma juunikuisel istungil Põltsamaa linnast lääne poolt mööduvat trassivarianti. Seda eelkõige põhjusel, et praegusesse asukohta jääv maanteetrass poolitaks mitmete põllumajandusettevõtete põllumaad ja liikumiseks maantee ühelt poolelt teisele tuleks kasutada pikka ümbersõiduteed. Teisalt vähendaks uus ja senisest laiem tee koos Pauastverre kavandatava mitmetasandilise ristmikuga olemasolevat põllupinda.
Linn näeb hoopis idasuunalist trassi
Vastupidiselt Põltsamaa vallavolikogu otsusele, kus toetati Põltsamaa linnast lääne poolt mööduvat trassivarianti, otsustas Põltsamaa linnavalitsus minna linnavolikogu ette eelnõuga, mille kohaselt kiideti heaks Puhu-Ristist Kaarega veidi Jõgeva suunda nihutatud trassivariant. Põltsamaa linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjoni esimehe Andres Vääni sõnul toetas tema juhitav komisjon üksmeelselt seda varianti, kus maanteetrass mööduks kaarega senisest Puhu-Risti ristmikust, sest see kahjustaks kõige vähem Paustveres väljakujunenud tööstusparki.
Teisalt mõistsid arengu- ja ettevõtluskomisjoni liikmed, et maantee kulgemine Puhu-Ristis senist trassi mööda, tekitaks vajaduse suurte mürabarjääride ehitamiseks, mis muudavad tee ümberehitamise kalliks ning on ebaesteetilised. Tee ehitamise ajal aga kahjustaks teetööd kõige vähem kohaliku elu toimimist. Küll tuleb Andres Vääni sõnul kriitilise pilguga üle vaadata kavandatavad uue maanteetrassi peale- ja mahasõiduteed.
Põltsamaa linnavolikogu liige Toivo Peets tundis huvi, miks pole välja pakutud kolmandat, ehk siis Põltsamaa linnast lääne poolt kulgevat trassivarianti. Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Toivo Kroon soovis teada, mis saab juhul, kui Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald asuvad trassikoridori suhtes erinevatele seisukohtadele. Põltsamaa abilinnapea Sven Lassi sõnul on sel juhul otsustajaks Jõgeva maavalitsus.
Peale linnavalitsuse heakskiidetud eelnõu hääletamist selgus, et ka linnavolikogu toetas suure häälteenamusega linnavalitsuse väljapakutud trassivarianti, mille kohaselt hakkaks tulevane maanteetrass kulgema ümber Puhu-Risti nihutatuna senisest ristmikust natuke maad Jõgeva suunda.
Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald asusidki Põltsamaa linna lähistel kulgeva Tallinna-Tartu maantee trassi suhtes erinevatele seisukohtadele. Nüüd on pall n-ö Jõgeva maavalitsuse käes, kes peab kujundama oma seisukoha selles osas, kus tulevane maanteetrass kulgema peaks hakkama.
i
TOOMAS REINPÕLD
