Talgulisi ühendas mure kodukandi pärast

Mustvees toimunud mõttetalgutel rääkis üksteist osalejat linna mainest ja võimalustest seda parandada. “Rääkisime, mida teha, et Mustvee paistaks paremas valguses nii kohalikele elanikele kui ka külalistele,” ütles talgujuht Aive Tamm.

Mõttevahetusel jäi kõlama arvamus, et linnale hea maine loomine algab enamasti igapäevastest asjadest, näiteks tänavate, haljasalade ja hoonete ümbruse korrastamisest.

“Arutelul osalejad näitasid üles  aktiivset valmisolekut töötada koristustalgutel, kus nõustuvad  meelsasti kaasa lööma kooliõpetajad ja õpilased, samuti pensionieas linnaelanikud,” ütles linnapea Mati Kepp.  Tema sõnul olid Mustvee mõttetalgutel tõstatatud küsimused tihedalt seotud ka Peipsi järvega.

Mustvees korraldatud  arutelul  osales lisaks linna põliselanikele Kasepää valla noori ja praegu mujal elavaid  Mustvee koolide vilistlasi, samuti siinsete suvekodude omanikke. 

Talgujuhi Aive Tamme kinnitusel otsustati  mõnede probleemide vaagimiseks ka edaspidi kokku tulla.

Kogukonna oskuste andmebaas

Jõgeva kojavanema Erki Tederi sõnul olid osalejad eri vanuses, ka meeste-naiste arv oli küllalt tasakaalus. Kokku võttis talgutest osa 42 inimest. “Lisaks neile inimestele, kes alati kõiges aktiivselt kaasa löövad, oli ka neid, keda mina enne ei tundnud, aga kes olid kõik väga motiveeritud. Just viimatimainitu ehk iseloomustaski kõige paremini mõttekäike; püüti oma kogemuste baasil lahendusi pakkuda,” märkis Teder, kelle sõnul ei jäänud üritusel domineerima riigi ja omavalitsuse tegevuse üle torisejad, ehkki oli neidki.

Erki Teder tõi ka näiteid teemadest vestlusringides, kus ise osales. “Vajalikuks peeti ühe konkreetse turupäeva kokkuleppimist kohalike juurviljakasvatajate ja -müüjate jaoks, et inimesed saaksid kindlal nädalapäeval värskeid kohalikke saadusi osta. Väga huvitav oli Aare Kirna juhitud vestlusringis hargnema hakanud mõte luua kogukonna elanike andmebaas oskuste ja hobide teadvustamiseks. Seal oleks info, mida inimene tunneb, et milles ta on tugev ja millega ta võiks teistele kogukonna liikmetele nõu ja jõuga abiks olla. Sinna juurde võiks veel kuuluda n-ö tänupank. Seal võiksid olla näha kõik  ehk kus oleks kõik tänuavaldused, kiitused, tunnustused, millest me sageli puudust tunneme,” rääkis ta.

Tederi hinnangul väärib märkimist seegi, et nii palju tunti muret lagunenud ja hooldamata hoonete pärast. “See tähendab, et inimestele on see teema südamelähedane, see puudutab neid. Jagan mõttetalgutel väljaöeldud mõtet, et nii mõnegi idee  saab ühise tahtmise korral ka teostada. Jääb ainult loota, et seda head tahet meil ka edaspidi jätkub,” ütles ta.

Tabivere mõttekojas arutleti selle üle, kuidas parandada piirkonna ettevõtete koostööd. Kojavanema Laili Aunapi sõnul  pakuti lahendusena võimalust luua internetis kodulehekülg ettevõtjatele vajaliku infoga ning siduda see valla kodulehega. Veel võiks vallalehe lisalehena ilmuda kord-paar aastas ettevõtjaleht, selle lubas enda peale võtta Tarmo Raudsepp. Kõneldi ka võimalusest kasutada aktiviseerimiskeskuse töötoaga sama katuse all olevaid ruume info- ja müügipunktina ning korraldada Tabiveres kindlal nädalapäeval turupäev, mille kellaaeg peaks kattuma ajaga, mil  ATKO  firma buss kaugemate külade elanikud vallakeskusse on toonud.  

Seadustada „salapiim”

Palamuse rahvamajas tegutsenud mõttekojas arutleti kümmekonna talgulise osavõtul ja tartlasest talgujuhi Ülar Loolaiu eestvedamisel selle üle, kuidas teha Palamuse tuntuimaks kohaks Eestis, kuidas tekitada piirkonda piisavalt väärtusi ning kuidas vähendada raha mõju ühiskonnale.

Et talgulisi oli just paraja vestlusringi jagu, ei hakatud töörühmadesse jagunemagi, vaid arutati kõiki küsimusi üheskoos. Tänu sellele, et mõttetalgul osales ka vallavanem Urmas Astel, saadi mõnele üles kerkinud küsimusele asjatundlik vastus juba mõttevahetuse käigus. Näiteks kuuldi vallavanemalt, et koos teiste maakonna omavalitsuste veebilehtedega on valmimas ka Palamuse valla uus koduleht, mis hakkab pakkuma suuremat infovalikut kui praegune ning millele lisatakse ka foorumiosa.

Mõttetalgu käigus tuli ette sedagi, et ühe küsimuse arutamine sujuvalt teiseks üle kasvas. Kohapeal kasvatatud tervislike talutoodete ostuvõimaluse tekitamise küsimus kerkis näiteks päevakorda siis, kui arutleti laste ja noorte tervise hoidmist. Ent samas aitaks talutoodetega kauplev pood kaasa nii Palamuse atraktiivsuse suurendamisele turistide silmis kui ka väikeettevõtluse edendamisele. Tõdeti, et tervisekaitse- ja muude nõuetega ülepingutamine pärsib väikeettevõtlust. Naljaga pooleks püstitati loosung “Seadustada salapiim!“, millega peeti silmas, et talunikul peaks olema võimalus oma farmist tulevat piima kohapeal seaduslikul viisil müüa. Tahtjaid juba jätkuks.

Selleks, et Palamuse senisest veelgi tuntumaks saaks, tuleks talguliste meelest paremini toimima saada aleviku südame ajaloolis-kultuuriline kompleks. Selleks oleks aga vaja kokku kutsuda vallavalitsuse, rahvamaja, koguduse, muuseumi, ettevõtjate ja mittetulundusühingute esindajaid kaasav ümarlaud.

„Kartsin, et mõttetalgule tulevad eelkõige need inimesed, kes tahaksid olemasolevaid väärtusi ümber jagama hakata, aga õnneks tulid just need, kelle eesmärgiks on uusi juurde tekitada,” tunnistas talguline Riho Jaanuska. Külliki Alekand lisas: “Väga tore oli tuttavaks saada asjalike ja huvitavate mõtetega inimestega, kellega elu mind senini kokku polnud viinud. Tekkis tunne, et sellise seltskonnaga võiks tõesti midagi korda saata.”

Põltsamaa loss pole õhuloss

Põltsamaal mõeldi seekord selle üle, kuidas muuta linna üks sümboleid, ajalooline loss koos seal toimuvaga atraktiivsemaks. Üheksat erinevat välja pakutud teemat asus lahkama 46 mõttekojas osalenut ning päeva lõpuks käidi välja üle saja mõtte ning ettepaneku.

Põltsamaal peetud mõttetalgute koordinaatoriks oli MTÜ Ajakirjanduse uurimis- ja koolituskeskus (AUKK). Keskuse juht Raivo Suni rõõmustas selle üle, et mõttetalgutele oli kogunenud päris suur hulk väga erinevas vanuses ja erinevate ametite ning huvidega inimesi.

Ühe olulisema töörühma ülesandeks oli leida ideid, kuidas muuta Põltsamaa loss regionaalseks tõmbekeskuseks. Töörühma liikmete arvates oleks esimese sammuna vaja avada lossihoovi sissepääs ka kiriku kõrval paiknevast väravast. Teiseks peaks lossimüüride vahel asuma söögikoht, mis aasta ringi tegutseks. Töörühma idee kohaselt tuleks leida inimene, kelle igapäevatööks on lossiga seotud turismiarendusega tegelemine, pakuti ka välja, et  lossiõues võiks tegutseda konverentsikeskus.

Siin võiks tegutseda ka laste mänguväljak, mis oleks mõeldus lastele mudilaseeast teismelisteni. Talvel võiks siin olla liuväli. Samuti nenditi, et kohvik oleks väga vajalik.

Ühe töörühma ülesandeks oli kasutada Põltsamaa lossi huvides ära projekti “Tallinn Euroopa kultuuripealinn“. Sellest ideest arenes välja mõte kujundada Põltsamaa Eesti kultuuripealinnaks.

Lossikompleksi puhul on olulisel kohal meened. Esmatähtis on, et need oleksid praktilise väärtusega ja nende valmistamisse tuleks kaasata ka lapsi. Veel leiti, et  lossiõuel   peaks tegutsema lossi pagar, kes võiks valmistada temaatilisi pagaritooteid. Ühes köetavas ruumis saaks aasta ringi koolitunde läbi viia, samuti on lossihoov sobilik koht vabaõhuklassile.  Lossihoovis võiks asuda seiklusrada.

Et Tallinna-Tartu maanteel liikujaid sagedamini Põltsamaale sisse pöörama meelitada, selleks tuleks tee äärde paigaldada pilkupüüdvad linna tutvustavad viidad. Korrastada tuleks  viidamajandus kogu linnas ning piirkonnas. Põltsamaa Felixi juht Anti Orav pidas vajalikuks koordineerida koostööd erinevate asutuste ja ühingute vahel. Tema sõnul tegutsevad Põltsamaa tutvustamise ja kohaliku turismi arendamisega mingil moel Põltsamaa kultuurikeskus, SA Sõpruse Park, SA Põltsamaa Lossi Arendus, Põltsamaa Turismiinfopunkt. Orava sõnul on vajalik tihedam koostöö ka ümberkaudsete maakondadega ning Narva linnaga.

iii

HELVE LAASIK

JAAN LUKAS

RIINA MÄGI

KAIE NÕLVAK

TOOMAS REINPÕLD