Jõgeva muusikakooli noor klarnetiõpetaja ja Kaitseliidu Jõgeva maleva ühendorkestri dirigent Kristi Talistu leiab, et maakohas on eneseteostuseks lõputult võimalusi. Ta on üks neist noortest, kes soovib pärast õpinguid koju naasta ja oma kodukohale midagi pakkuda.
Siimustist pärit Kristi jagab hetkel oma elu Tallinna ja Jõgeva vahel. Praegu on noorel muusikul käsil bakalaureuse teise aasta õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta õpib klarnetiõpetajaks, täpsemalt instrumentaalpedagoogikat. Pealinnas viibides on Kristi tundnud, et see ei ole päris tema koht. “Alati, kui ma Tallinnast välja sõidan, tunnen, et lähen koju,” tunnistas Kristi.
Ta on sageli mõelnud, miks ei taha paljud noored tagasi koju minna ja arvavad, et linnas on parem. Linnas on küll suuremad võimalused tööd leida, kuid töötada on võimalik ka maal, ent noor peab ise olema valmis pingutama. “Kodukoht on mulle ju midagi andnud ja miks ei võiks ma kodukohale midagi tagasi anda?” arutles Kristi, kes leiab, et väikelinnas või maakohas on tegutsemiseks lõputult võimalusi. Isegi kui töökohta ei ole, saab selle vastavalt oma oskustele tekitada. Samas tunnistas neiu, et muusikutee pole kerge olnud, ette on tulnud igasuguseid takistusi ja raskusi. Ent kui oma tööd armastad, saab kõigest üle.
Elu muusikas
Kristi on tegelnud klarnetimänguga pea 13 aastat. Ta alustas Jõgeva muusikakoolis plokkflöödiõpingutega. Siis tutvustas toonane õpetaja Jüri Tüli talle klarnetit. “Mulle hakkas klarneti soe ja ilus kõla kohe meeldima,” meenutas Kristi. Praegust akadeemilist perioodi peab neiu igati toredaks. “See on pidev muutuste protsess – pillimängijana avanemine. Mul on hästi palju õppida ja areneda. Tunnen ennast natuke küpsemana kui Elleri muusikakooli aegadel, suudan olla enda suhtes piisavalt kriitiline.”
Pilli harjutamine on muusiku igapäevase elu osa. “See on sama loomulik tegevus nagu söömine, riietumine ja pesemine,” nentis Kristi. Tegevust jagub igasse päeva. Pidevad harjutamised, proovid, erialatunnid ja sümfooniaprojektid. “Juba meie erialatunnid on ootamatud, erialaõpetaja võib sabast kinni võtta ja öelda, et nüüd on tund ja tuleb mängida,” rääkis neiu. Vahel juhtub, et keegi jääb akadeemia sümfooniaorkestrisse hiljaks või puudub, siis peab olema kohe valmis teda asendama. “Klarnetimängijaid on küll orkestris kaks, ent kui üks on puudu, siis ei ole orkester täiuslik,” rääkis muusik. Möödunud nädalal tuli Kristil üles astuda ETV Klassikatähtede saates. Võistlusel osalev klarnetimängija Taavi Orro teatas, et Kristi mängib koos temaga avaloos. “Ta on mu sõber ja ütles, et mängin tema trios,” tõi neiu näiteid ootamatustest muusiku elus.
Klassikatähtede saadet peab ta tänuväärseks. Osalistel on suur pinge, võib juhtuda, et tuleb ära õppida tundmatu lugu, teha saate tarbeks sobilik seade, mis peab kohe lavale astudes õnnestuma. Samas märkis noor interpreet, et temas ei ole nii palju solistiambitsiooni, et saatesse minna. “Võiksin küll osaleda, kuid ei teeks seda nii suure õhina ja eesmärgiga nagu saates osalevad artistid. Ma olen alati teadnud, et tahan saada õpetajaks,” tunnistas ta. Ilmselt on tegemist perekondliku soodumusega, sest ka Kristi ema on õpetaja ja ema vanaisagi oli koolmeister!
Õpetaja
Mullu sügisest õpetab Kristi Talistu Jõgeva muusikakoolis klarnetit. Hetkel on tal seal kümme õpilast. “Üks õpilane alustas minu juures päris nullist. Samas on mul ka üks lisa-aastale jäänud õpilane, kes plaanib pärast põhikooli lõpetamist minna Tallinna gümnaasiumi ning jätkata muusikaõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis,” rääkis õpetaja.
“Õpetamine on väga kihvt! Iga tund, iga päev ja laps on erinev,” rääkis Kristi õpetamise võludest. “Õpetamise käigus õpin ise kõige enam, see annab mulle pillimängijana palju juurde. Enne, kui ma asun lapsele midagi õpetama, pean asja enda jaoks selgeks tegema,” tõdes noor pedagoog. Ta leiab, et lapsed on rõõm igas päevas. Õpilased on elavad ja usinad. Kristi sõnul on eriti toredad väikesed, kes tulevad tundi ja räägivad nii vahetult oma koolipäeva sündmustest.
Uuele õpilastele on vaja selgeks õpetada kaks põhilist asja. Esiteks see, kuidas sõrmed liiguvad, seejärel klarnetimängu eripära ehk kuidas pillist hääl välja tuleb. Huul väsib ära, tuleb tugevalt puhuda. Kristi selgitas, et klarneti juures on olulised huulik ja bambusest keel, mis hakkab õhu survel vibreerima. Üksi soojast õhust ei piisa, tuleb nii tugevalt puhuda, et viie meetri kaugusel põlev küünlaleek kustuks. Õpilane saab üldjuhul pillist hääle kätte esimese 20 minutiga, kuid vaba ja mõnusa puhumiseni võib minna umbes kuu. Kristi soovitab vanematel õpilastel, kui vähegi võimalik, üksteise mängu kuulata. “Teisi nähes ja kuulates märkad kohe vigu ja oskad seda ka enda juures tähele panna,” selgitas ta. Sama õppemeetodit kasutatakse ka muusikaakadeemias.
Dirigent
Kristi juhatab ka Kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma valla ühendorkestrit. Ta on ka ise aastaid tagasi selles orkestris mänginud, nüüd on orkestrant jõudnud kunagiste kolleegide sekka tagasi.
Dirigendiks sattus Kristi enda sõnul täiesti juhuslikult. “Kuulsin, et neil ei ole dirigenti ja minuga soovitakse ühendust võtta. Otsustasin neile suvel helistada ja sain teada, et ühendorkester on mu kõnet juba pikisilmi oodanud,” rääkis ta. Alguses ta kahtles, kas jõuab kooli ja töö kõrvalt orkestriga tegelda, kuid erialaõpetaja Toomas Vavilovi julgustava telefonikõne peale võttis ta töö vastu. “Mul oli vaja kedagi, kes kinnitaks, et saan tööga hakkama,” tunnistas tragi multitalent.
Dirigeerimisega on Kristi tuttav juba Elleri muusikakoolist. Praegu on ta oma oskusi lihvimas erialaõpetaja käe all ja plaanib järgmisel aastal dirigeerimist ka ametliku õppeainena võtta. Orkestriga mõistavad nad üksteist üha paremini.
“Orkester on väga toetav. Näiteks jagavad mõned staažikamad mängijad mulle kasulikke näpunäiteid,” kinnitas dirigent. Orkestri koosseis on valdavalt mehine. “Meil on puupillide osas mõned tüdrukud, metsasarvemängija on naine ja vaskpillide osas on ka üks naine,” kirjeldas Kristi, tunnistades muiates, et see-eest hoiavad mehed õrnema soo esindajaid kollektiivis rohkem. Tulevikule mõeldes on tema esmane soov õpingud edukalt lõpetada. “Ma tahan, et paberil oleks sisu, mis näitab, et olen mänguvõimetelt arenenud,” toonitas klarnetimängija. Pedagoogitöös oleks tema sõnul kõige suurem kordaminek see, kui lapsed armastavad muusikat ja pillimängu.
i
MARGE TASUR
