Projekt “Kallis laps”
Ühiskondliku Leppe laste ja perede töötoimkond ja eestseisus on alustanud projektiga ?Kallis laps?, avaüritusel esinesid ettekannetega professor Marju Lauristin, emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja analüütik Lauri Leppik, samuti kõigi parlamendierakondade eeskõnelejad laste ja perepoliitika teemal, nende hulgas allakirjutanu.
Kui küsida, kas Eesti majanduse viimaste aastate kiire kasv on endaga kaasa toonud laste ja perede parema toimetuleku, siis vastus on ilmselt nii jah kui ka ei, sest isegi kui nad tulevadki paremini toime kui näiteks kümmekond aastat tagasi, siis ometi kehtib seaduspärasus, et mida rohkem peres lapsi, seda vähem on sellel perel ?ansse majanduslikuks eduks. Teisisõnu ? laste soetamine tähendab peaaegu paratamatult liitumist vähemkindlustatud ühiskonnarühmadega. Suurel osal lastega peredest on elatustase endiselt madal. Kas täiskasvanute ühiskond on nõus millestki loobuma laste turvalisema kasvukeskkonna tagamiseks? Tundub, et praegu veel eriti mitte.
Sihipärane ja põhjalik analüüs
Millise osa (protsendi) eelarvest peaksid moodustama sihtotstarbelised eraldused laste ja perede toimetuleku kindlustamiseks? Kui selle küsimusele otsida vastust praeguse valitsuse koalitsioonilepingust, siis leiame lause ?Toetame riikliku sotsiaalpoliitikaga ? laste-, pere- ja koolitoetused, emade turvatunne kodus ja tööl, hea haridus ja tööoskus ? rahva arvukuse ja elujõu kasvu, viime läbi olemasolevate sotsiaaltoetuste sihipärasuse põhjaliku analüüsi?.
Täpset numbrit otstarbekate eelarvekulutuste kohta ei ole. Seega meil selline otsus, nagu näiteks kaitsekulutuste osas (et kulutused peavad olema vähemalt 2 protsenti eelarvest), laste ja perede toimetuleku osas puudub. Arutelud jätkuvad, lõppdokument ettepanekutega valmib aasta lõpuks. Lugedes eelarve seletuskirja selgub, et Sotsiaalministeeriumi kava kohaselt arvestatakse toimetulekutoetust vajavatel, allpool toimetulekupiiri elavate perede lastel järgmisest aastast lastetoetus toimetulekutoetuse sisse. Toimetulekupiir tõstetakse küll 750 kroonile. Olen seisukohal, et laste- ja peretoetus ei tohiks kuuluda pere sissetuleku hulka, kui pere toetamist vajab. Samas tuleks senistele toetustele lisada näiteks jõulutoetus ja leida täiendavaid rahalisi võimalusi riigieelarvest, mida lisada laste arengu- ja haridustingimuste parendamiseks.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige, Rahvaliit