Neljapäeval toimus veebikonverents „ETKI 100“, mis esialgsete kavade järgi oleks toimunud märtsi lõpul Jõgeva kultuurikeskuses.
„Juba enne eriolukorra väljakuulutamist saime aru, et ei julge konveretsi teha. Suvi oli vahepeal, aga sügisel selgus jälle, et me ei suuda vajalikku vahet inimeste vahel tagada,“ ütles Eesti taimekasvatuse instituudi direktor Andre Veskioja.
Veebikonverentsi tehnilist poolt kutsuti korraldama osaühing Babahh Meedia.
„Kui vaadata tehnilist poolt, siis tuli see ilmselt ideaalselt välja. Ma ei oska leida ühtegi asja, mis oleks pidanud veel parem olema. Ettekannetega oldi rahul, esinejad olid väga head, stuudio oli väga hea. Meie kommunikatsioonitiimi töö samuti.“
Ettekandjad olid sõidutatud Tallinnasse, stuudiosse, kus esinemised jõudsid publikuni mitme kaamera, operaatori, režissöör ja helirežisööri kaasabil. Ajaliselt jõudsid peaaegu kõik ettekanded kuulajateni otse.
Veebikonverentsil oli rohkem külalisi
„Välisesineja ettekanne Hollandist ja ministri pöördumine olid salvestatud varem,“ täpsustas Veskioja.
Konverentsile registreerunuid oli 250, palju päriselt kuulas, alles selgub. „Reaalelus on ETKI korraldatud konverentsidel osalenud ligi paarsada inimest. Võib-olla jäime infojagamisega veidi hiljaks,“ arvas Veskioja, kellele meeldivad konverentsid, kus on esinejad ja publik reaalselt kohal.
Veskioja leiab, et hübriidvariant võiks olla ideaalne – on ettekanne ja inimesed saalis, aga samal ajal ka ülekandevõimalus. „Kui hollandlane oleks tulnud Eestisse, nagu kevadel plaanis oli, oleks tal kulunud selleks vähemalt kolm päeva. Kui kutsuda esinejaid veel kaugemalt, siis veelgi enam. Seetõttu tahamegi hakata veebis konverentse tegema, see annab võimaluse kutsuda esinema tippude tippe,“ ütles Veskioja.
Kuulajad kasutasid reaalajas küsimuste esitamise võimalust väga intensiivselt. „Ka see lahendus oli Babahh Meedia poolt. Töötas väga hästi, vaevalt oleksime ise osanud niisuguseid leida,“ arvas direktor.
„Vahur Tõnissoo modereeris konverentsi, meie maja ettekanded olid põhimõtteliselt kõigilt osakonnajuhatajatelt ning Ants Bender andis üldise ülevaate, kuidas ETKI erinevate organisatsioonide ja asutuste liitumiste ning lahknemiste tulemusena on kujunenud selliseks nagu ta praegu on,“ rääkis direktor.
Ettekannetes oli rõhk tulevikul
„Rõhk oli sellel, et meie inimesed räägiksid, mis on olnud ja veel olulisem, mis on tulemas,“ täpsustas ta.
„Pidime arvestama ka PRIA nõuetega, sest neilt tuli rahastus. See tähendas PRIA-le kättesaadavat otseülekande vaatajate statistikat. Nüüd tagantjärele tuleb ETKI kodulehele link, kust saavad huvilised ettekandeid tasuta järele vaadata,“ lisas ETKI arendusspetsialist Anu Toe.
Konverentsi avasõnad ütles maaeluminister Arvo Aller, Eesti taimekasvatuse instituudi tulevikust rääkis Andre Veskioja, Peeter Seestrandi ettekanne kandis pealkirja „ETKI kui üks Eesti põllumajanduse tugisammas“. Aretus- ja seemnesuundumusetest Euroopas (Trends in breeding and seeds in Europe) rääkis Niels Louwaars Hollandist, noorte rollist innovaatoritena põllumajanduses Karl Aru, 100 aastast sordiaretusest Jõgeval ning uutest sortidest ja perspektiividest Ilmar Tamm, agrotehnoloogia alastest uuringutest ETKI-s Kalvi Tamm, sordiaretuse geneetikast Kristiina Laanemets, resistentsuse- ja taimekaitsealasest tegevusest Pille Sooväli, maailma söögitaimedest Hendrik Relve, geenipangast Külli Annamaa ja Eesti taimekasvatuse instituudi kujunemise loost Ants Bender.
Ettekannete järelvaatamise link on ETKI kodulehel.
ANDRA KIRNA
