Võimalusel käivitub juba järgmisel kevadel projekt, kus Eesti Taimekasvatuse Instituut võtab uurimiseks ja paljundamiseks Nepali päritolu teraviljaseemneid, aidates nii nepaallaste põllumajandusel jalad alla saada.
Nepalist pärit Dr Surya Bikram Rana ehk usunimega Swami Dada on Eestis paarikuisel visiidil, otsimaks siit võimalusi põllumajanduse arendamiseks oma kodumaal. Eelmisel neljapäeval sai ta Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudis kokku sealse direktori Mati Koppeli ja mitmete instituudi teaduritega. Vahetati kogemusi ja arutati koostöövõimalusi.
Swami Dada sõnul elab tema pühamu ringkonnas 2,7 miljonit inimest, kes praktiliselt kõik tegelevad põllumajandusega ning elavad allpool vaesuse piiri. Kuna Nepali valitsuse tugi põllumajanduse arendamiseks on olematu, tuli usumehel võtta oma rahva hüvangu nimel ette pikk reis Euroopasse ning otsida võimalusi oma maa põllumeeste abistamiseks.
“Nepali põllumajandus on umbes 75 aastat Euroopast maas. Peaaegu kõike tehakse käsitsi, alates põllu harimisest ja lõpetades saagi koristamise ja turuleviimisega,” rääkisid Swami Dada ja tema Eestis resideeriv hollandlasest nõunik Jos Jansen. Nende sõnul vajavad Nepali põllumehed ka elementaarset abi ja tuge, alustades põhilistest erialastest teadmistest ja korralikest seemnetest ning lõpetades lihtsamate põllutöömasinatega.
Põllupidamine võib viia enesetapuni
Nepal on oma arengus Eestist aastakümneid maas, aga seegi riik kannatab sarnaselt meiega suure väljarände all. “Selleks, et perel oleks sissetulek, on paljud Nepali mehed läinud tööle välismaale: Indiasse, Malaisiasse, Araabia Ühendemiraatidesse. Samas peavad siis naised hoolitsema talu ja põldude eest, kasvatama ja koolitama oma lapsed,” märkis Swami Dada, kes austab Nepali naiste töökust.
Ta rääkis, et kord noore mehena proovis ta aidata ühel sealsel naisel turukorvi kanda. “Korv, mida naine oma seljas tassis, oli sedavõrd raske, et mul ei õnnestunud seda liigutatagi. Siis sai mulle selgeks, et oma rahva aitamiseks pean olema tugev. Alustasin treeningutega jõusaalis, lihtsalt selleks, et aidata lihtsatel tublidel inimestel koormaid tassida. Üsna pea sai selgeks, et pelgalt turukorvide tassimisest ei piisa. Praegu olengi Euroopas, et kergendada Nepali põllumeeste rasket taaka,” kirjeldas mees olukorda oma kodumaal.
Jos Jansen lisas omalt poolt, et paljud suured põllumajanduskontsernid on püüdnud Nepali abitut olukorda ära kasutada. Näiteks proovis maailmas GMO usina kasutamise tõttu kurikuulsaks saanud USA põllumajanduskontsern Monsanto Nepali põllumeestele tasuta teraviljaseemneid jagades turgu võita. Monsanto pakutud seemned muutusid Nepalis ülipopulaarseiks, kuid paraku ei saadud neist saaki.
“Monsanto käitus Indias samamoodi, andes farmeritele ettemaksuna seemneid ning kasseerides neilt pärast lõikust sisse suuri summasid. Et aga saak oli olematu, sooritasid kümned tuhanded farmerid enesetapu, sest neil polnud võimalik oma võlga tasuda,” rääkis Jos Jansen, kes on ka ise aastaid Indias ja Nepalis elanud ning seal põllumajandusnõunikuna töötas. Veel rääkis Jansen, et võõra ja ebakvaliteetse teravilja Nepali turule paiskamisega suretati peaaegu kõik algsed kohalikud teraviljasordid välja. “Need vähesed head ja kvaliteetsed teraviljaseemned on hoiul kolmekümne kaheksas Nepali seemnepangas, kust neid kasvatuseks naljalt põllumeestele kätte ei anta,” lisas ta.
Paarisajast grammist kolmkümmend kilo
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel arvas, et võimalusel saavad nad Nepali aidata seemnete paljundamise osas. “On oluline, et igal maal säiliksid traditsioonilised põllukultuurid,” märkis Koppel ning lisas, et on nõus Nepali seemnepangas kiivalt hoitud teravilja seemned Eestis vastu võtma ning paljundama paarisaja grammi suurusest kogusest mõne aastaga isegi kuni kolmkümmend kilo kvaliteetset seemet, millest nepaallased saaksid korralikku saaki ja ka uue seemne. “Seesuguse projekti saaks algatada kõige varem tuleval kevadel, kuid suuri plaane selles osas me veel ei tee. Võimalusel proovime samm-sammult nepaallastele abiks olla,” kinnitas ETKI direktor. Meie taimekasvatusinstituudile pole välisprojektid võõrad, sellega on tegeldud muu hulgas ka Hiinas ja Indias.
Samas manitsesid instituudi teadurid Nepali usumeest valvsusele, et õpetussõnu taimekasvatusest ei jagaks tema kodumaa põllumeestele ebapädevad inimesed. “Kui faktiliste teadmistega eksida ja neid tõe pähe Nepali põllumeestele esitada, võib see tekitada põllumajanduses senisest veel rohkem kahju,” märkis Mati Koppel.
Kuigi Swami Dada ja Jos Jansen viitasid asjaolule, et Nepali mägisemas piirkonnas on ilmastik Eestile sarnane, ei saa siin head saaki andvaid põllukultuure Nepalis Himaalaja piirkonnas kasvatada. “Eestit ja Nepali ei saa võrrelda. Isegi kui Nepali mägisemas piirkonnas on Eestile üsna sarnane kliima, on sealne muld erinev ning see mõjutab ka taimekasvatust,” sõnas ETKI teadur Reine Koppel.
Nepali usumees Swami Dada jäi kohtumisega Eesti Taimekasvatuse Instituudis rahule, öeldes, et lisaks materiaalsele abile on väga olulised ka teadmised. Ta sooviks, et tulevikus külastaks mõni ETKI teadur Nepali ning aitab sealseid põllumehi. Ta avaldas lootust, et äsja toimunud põgusast vestlusringist kasvab tulevikus välja viljakas koostöö.
Nepalist pärit Swami Dada taustainfo
Kodanikunimi: Surya Bikram Rana
Usunimi: Tema pühadus Swami VedChaitanya Shashwat Pallav
Religioon: hinduism
Hariduselt on Dr Surya Bikram Rana ilukirurg
Usulised seisused
13-aastaselt saavutas mungatiitli
16-aastaselt ennistati talle swami-tiitel
Päritolu
Dr Rana ehk Swami Dada on kuningliku Rana dünastia liige, kes valitsesid Nepali kuningriiki aastatel 1846-1951.
EILI ARULA
