1. jaanuarist 2003 jõustus ravikindlustuse seaduse paragrahv 47, mille alusel tekkis inimestel õigus saada täiendavat ravimihüvitist.
See on rahaline hüvitis, mida makstakse lisaks eelnevatele haigekassa poolt makstud ravimite soodustustele juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest üle 6000 krooni aastas.
Haigekassa hüvitab kalendriaasta jooksul kindlustatud isikule täiendavalt soodusravimite ostmisel 6000 – 10 000 krooni makstud summast 50 protsenti (2000 krooni) ja 10 000 – 20 000 krooni summalt 75 protsenti (7500 krooni). Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas ulatuda 9500 kroonini. 20 000 krooni ületavate summade pealt täiendavat ravimihüvitist ei maksta.
Kuidas täiendavat ravimihüvitist arvestatakse?
Arvesse ei võeta:
*Käsimüügiravimite ja soodustust mitteomavate retseptiravimite ostmise kulutusi
*Haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summasid
*Retsepti omaosaluse määra.
Sotsiaalministri määrusega on kehtestatud omaosaluse alusmäärad ühe retsepti kohta 100-protsendilise, 90-protsendilise ja 75-protsendilise soodustuse korral 20 krooni ja 50-protsendilise soodustuse korral 50 krooni, mis tuleb tasuda inimesel endal.
Lisaks eelnevale ei laiene täiendav ravimihüvitis piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda ületavale summale.
Seega on täiendava ravimihüvitamise arvutamise aluseks kalendriaastas soodusravimitele kulutatud summa, millest on maha arvestatud omaosalus ja ravimi hinnaosa, mis ületab piirhinda või kokkuleppehinda.
Täiendav ravimihüvitis aitab kompenseerida ravimitele tehtavaid kulutusi eelkõige neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemides on kallid ravimid, kes peavad tarvitama ravimeid pika aja vältel ja mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis.
2007. aasta eest maksis haigekaasa täiendavat ravimihüvitist 1799 isikule kokku 6,3 miljonit krooni suuruses summas.
2008. aasta üheksa kuu jooksul on haigekassa täiendavat ravimihüvitist välja maksnud 1335 isikule 5,14 miljonit krooni. Keskmine hüvitatav summa inimese kohta on arvestuslikult 3 850 krooni. Käesoleva aasta üheksa kuu jooksul välja makstud summa on 28 protsenti suurem kui möödunud 2007 aasta sama perioodi eest 953 inimesele tasutud summa.
Täiendava ravimihüvitise taotlemiseks piisab, kui kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja on üks kord vastavasisulise avalduse haigekassale esitanud. Avalduse blankett on saadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes, Eesti Posti postkontorites ning haigekassa koduleheküljel.
Avalduse võib saata posti teel või tuua klienditeenindusbüroosse; saata digitaalselt allkirjastatuna klienditeenindusbüroosse e-posti teel või esitada kodanikuportaali (https://portaal.riik.ee/x/kodanik/) kaudu.
Kui avalduse esitab kindlustatud isiku seaduslik esindaja, peab ta avaldusele lisama koopia esindusõigust tõendavast dokumendist.
Avaldust võib esitada kogu kalendriaasta vältel ja täiendava ravimihüvitise arvestamisel lähtutakse alati kindlustatud inimese poolt kogu käesoleval kalendriaastal tehtud kulutustest.
Esitatud avalduse alusel kontrollib haigekassa igal aastal kord kvartalis kindlustatud isiku ravimitele tehtud kulutusi ning täiendava ravimihüvituse õiguse tekkimisel kannab hüvitise avalduses märgitud isiku pangakontole 25. aprilliks, 25. juuliks, 25. oktoobriks ja järgmise kalendriaasta 25. jaanuariks.
Kui isiku- või pangaandmed muutuvad, peab haigekassat sellest teavitama.
Välja makstud täiendava ravimihüvitise andmete kohta saab informatsiooni kodanikuportaalist (https://portaal.riik.ee/x/kodanik/) või helistades haigekassa kliendiinfo telefonil 16363.
iii
ENE KIISK, Eesti Haigekassa Tartu osakonna usaldusarst
