Veebruar on niigi teistest kuudest pisut lühem, et aga siia nii tihedalt tähtpäevi mahub, siis lähevad nädalad lausa lennates.
Üleeile algas mao- ehk siin Maarjamaal kodusemalt ussiaasta.
Täna on vastlapäev, ülehomme sõbrapäev…
Mis pidulikud kõned ja uhked lauad meid veel ületuleval nädalalõpul ees ootavad, sellest on muidugi veel vara rääkida, hea, kui esialgu kestva nädala plaanidegagi kenasti toime tuleks.
Ehk peaks korraldama oma elu põhimõttel kaks (või koguni kolm) ühes, et kõigisse tähistamistesse pisutki ka oma panus anda? No umbes nii, et vastlaliug võiks olla idamaise uusaasta auks vähemalt maopikkune, heale sõbrale viiks külla minnes kostiks vahukoorekukleid …
Ja et nendesamade priskete kuklitega mitte taljele liiga teha, oleks mõistlik vahepeal sedagi meelde tuletada, et vastlad vanasti paastuaja algust tähendasid.
Seajalad, mis kasin perenaine ennemuiste just sel ajal kapsa- või oasupi sees perele ära keetis, et vihjata: lihatünnil põhi peal, pole liialt priske roog ja vahelduseks kahtlemata mõnus võtta. Oa- ja hernepuudust meil praegu ka pole, olgu kodus või poes.
Laskem siis täna hoolega liugu ja mõelgem juba vähehaaval kevadele, mis pole enam kaugel.
12. veebruar 2013
