|
Jõgeva kultuurikeskuses algasid eile Betti Alveri 104. sünniaastapäevale pühendatud luulepäevad Tähetund, millel osaleb ligemale kolmsada koolinoort kogu Eestist. Paremad eesti pagulasluulel põhinevad lavastused kuulutab Akadeemia nime kandev zhürii välja täna õhtul. |
Tähetunni avamisel tuli, nagu tavaliselt, ette publikut hingepõhjani liigutavaid, aga ka elevile ajavaid momente. Esimeste hulka võib liigitada Jõgeva Gümnaasiumi segakoori lauldud Siiri Sisaski laulu “Mis maa see on?”, teiste hulka kooliteatri Liblikapüüdja kõige noorema, II b klassi poistest koosneva trupi lõbusa kooliteemalise etteaste.
Üllatusi oli ka: Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar tervitas luulepäevalisi seekord enda poolt Hugo Angervaksa sõnadele loodud lauluga, saates end ise ka kitarril. Südamliku telegrammitervituse oli Jõgevale kogunenud luulehuvilistele saatnud Betti Alveri emapoolsete sugulaste esindaja Reet Niido. Tüdrukutele pani ta südamele, et nad ikka ise ka luuletusi kirjutaksid: eesti naisluuletajate väärikas rida vajab ju jätkamist ning hea õnne korral võib poetessilt poetessile pärandatav Betti Alveri käevõru (praegu on selle hoidjaks Elo Viiding) kunagi ka mõne siinses saalis istujani “veereda”.
“Soovin, et te suudaksite publiku emotsionaalselt põlema panna. Kui te seda suudate, siis olete teinud palju head,” ütles noortele luulehuvilistele Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ning kinkis Akadeemia liikmetele maakonna sümboolikaga šokolaaditahvlid, et nad lavastusi “magusamalt” hindaksid.
Kirjutati käsitsi ümber
Akadeemiasse kuuluvad seekord Eesti Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer, raadioajakirjanikud Mari Tarand ja Tarmo Tiisler, kauaaegne kirjandusõpetaja Karmen Aso, kirjandusõppejõud Ele Süvalep ja Arne Merilai, pedagoogikaõppejõud Rain Mikser, Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatri juht Toomas Lõhmuste, VAT Teatri näitleja Meelis Põdersoo, teatrikriitik Rait Avestik ning Jõgeva haigla ravijuht, kultuuri ja laste sõber Kalle Piiskoppel.
„Tähetunni teemad on enamasti piisavalt laiad ning võimaldavad noortel mõnd osa eesti luulest sügavuti uurida. Nii on see ka tänavu,“ ütles Mari Tarand ning meenutas, et tema ülikooliajal levitati paguluses viibivate eesti autorite luuletekste käest kätte ja paljundati käsitsi ümber kirjutades. Paljudel tuli selle pärast ka pahandusi, ent janu selle osa järele eesti kirjandusest oli nii suur, et tegemata seda tööd sellele vaatamata ei jäetud.
„Nüüd pole pagulasautorite loomingut vaja enam käsitsi ümber kirjutada, sest kõik on trükitult kättesaadav. Ning üldse tuleks nüüd juba loobuda kodu- ja väliseesti kirjanduse lahus vaatlemisest. Seda ei tehta enam ka kirjandusteaduses,” ütles Mari Tarand.
See polnud muidugi etteheide Tähetunni korraldajatele nende teemavaliku pärast: luulepäevadel oli pagulasluule käsitlemine igati õigustatud. Ning nagu Mari Tarand märkis, on Akadeemias Ele Süvalepa ja Arne Merilai näol olemas ka õige head pagulasluule tundjad, kellest lavastuste hindamisel palju abi.
„Mis minu jaoks aga kõige sümpaatsem: Tähetund ei ilmuta ikka veel mingeid väsimuse märke,” ütles Mari Tarand. „Loomulikult on selle sündmuse ülesehituses mingid põhielemendid, mis ei muutu ja aitavad senist kurssi hoida, ent vaimne värskus on ikka säilinud — kas või selle väikeste poiste vahva etteaste näol Tähetunni avamisel.”
Äraseletatud ilmed
Rait Avestik on üks uustulnukaid tänavuses Akadeemias.
„Minu ootuste horisont on üsna kõrge, sest ma olen Tähetunnist väga palju kuulnud,“ ütles Avestik enne luuleetendusi vaatama asumist. „Igal sügisel ühel kindlal ajal tulevad Toomas Lõhmuste ja mõned teised mu tuttavad mulle tänaval vastu sellise äraseletatud näoga, nagu oleksid suurema summa raha võitnud. Kui hakkan lähemalt uurima, siis selgub, et nad on tulnud Jõgevalt luulefestivalilt ning on ikka veel selle mõju all.“
Rait Avestikul oli plaanis kahe Jõgeval veedetava päeva jooksul teha ka mõned intervjuud oma tuleval kevadel ilmuva raamatu tarvis. Raamat käsitleb eesti kooliteatri lugu ning on pühendatud kolmekümne aasta möödumisele esimesest kooliteatrite riigifestivalist. Esimene festival toimus Rakveres ja sealsamas peetakse ka tuleva-aastast juubelifestivali.
Nagu ikka, anti ka tänavuse Tähetunni avamisel üle Betti Alveri Fondi aastapreemiad ja stipendium. Fondi aastapreemiaga tunnustati seekord Jõgeva Gümnaasiumi käsitööõpetajat Eike Salut, kes on rõõmustanud Jõgeva kunstipublikut heatasemeliste akvarellidega ning kellel Tähetunni ja Alo Mattiiseni muusikapäevade ajal on täita publikule märkamatu, ent väga tähtis roll: ta kirjutab välja parematele esinejatele antavad tänukirjad. Fondi teine preemia läks spordiajakirjanikule, spordiajaloolasele, mitmete raamatute autorile ja sisukate ajalookonverentside korraldajale Tiit Läänele. Fondi stipendiumi vääriliseks peeti tänavu Tartu Ülikooli ajakirjandustudengit, kooliteatri Liblikapüüdja vilistlast Karl Sakritsat.
Eile õhtul süütasid Tähetunnil osalejad Betti Alveri pargis sajad küünlad, avaldades nii austust poetessile, kes andnud põhjuse Jõgeval luulepäevi pidada. Mälestushetkest sai osa ka linnarahvas. Kahepäevase luulemaratoni lõpetab täna pärastlõunal Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja Lianne Saage-Vahuri lavastusega „Kerkokell“, mis põhineb Gustav Suitsu samanimelisel luuletusel. Tähetunni laureaadid kuulutatakse välja kell 16.
i RIINA MÄGI
