Jõgeval möödunud reedel ja laupäeval peetud XXIV luulepäevadel “Tähetund” pidasid laval huvitavat ja kohati intrigeerivat dialoogi Betti Alveri ja tänapäeva noorte eesti autorite luuletekstid. Peapreemia saanud Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja esitas siiski n-ö puhast Alverit. Nende lavastuse aluseks oli poeem “Pirnipuu”.
“Olen suur Betti Alveri austaja,” ütles luulepäevade “Tähetund” žüriis ehk Akadeemias kaasa teinud luuletaja Leelo Tungal. ““Pirnipuu” on väga kujundliku keele ja vaimuka süžeega tekst ning mul on hea meel, et Liblikapüüdja võttis selle ette tervikuna.”
Olnuks Akadeemial plaanis lavakujunduse eripreemia välja anda, võinuks sellegi saada Liblikapüüdja. Leelo Tungal imestas näiteks eesriide avanedes, kuidas Liblikapüüdja noored olid suutnud nii lühikese vaheaja jooksul lavale nii kapitaalse pirnipuu ehitada. Aga siis selgus, et kogu see uhke ehitis koosneb vaid kaabudest ja värvilistest rätikutest. Ka kõik muu, mida laval vaja, loodi samadest elementidest.
“Liblikapüüdja lavastuses oli kõik väga hästi läbi mõeldud. Lavastaja Lianne Saage-Vahur oli küll lavastuse loomisel eestvedaja, ent näha oli, et noored olid temaga väga hästi kaasa läinud. Asjaolu, et üht peategelast, Liis Kabjarauda, oli mängima pandud noormees, andis aga asjale mõnusa lisanüansi,” tõdes Leelo Tungal.
“Minu suust sellist lauset tihti ei kuule, aga seekord olen tõesti ise ka rahul sellega, mis meil noortega välja tuli,” ütles Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. “Minu jaoks on alati kõige olulisem loo mõte ning lavapilt, rekvisiidid ja muu peab sellega haakuma. “Pirnipuus” on valdavalt juttu seltskondlikest üritustest. Kui hakkasin mõtlema, mis võiks neid iseloomustada, siis tulidki pähe kaabud ja õlarätikud, mis osutusid tänuväärselt universaalseiks rekvisiitideks.”
Atleetlik neiu
Et Betti Alver on kirjeldanud “Pirnipuu” üht peategelast Liis Kabjarauda kui atleedi mõõtmetega neidu, Liblikapüüdjas aga sellist piigat võtta polnud, usaldatigi roll suurt kasvu Karl Kukele. Kuna ta mängis tõesti suurt kasvu tüdrukut, mitte meest naise riietes, siis asetus kõik täpselt oma kohale. Ning Karl teenis auga välja parima meesnäitleja tiitli.
“Liblikapüüdja praegune gümnaasiumiastme trupp on seltskond, kellega on tõeline rõõm nii teatrit kui ka muid asju teha. Nad mõtlevad kogu aeg kaasa. Nad ei arva, et võivad piirduda laval säramisega, vaid teavad, et kui vaja, tuleb minna parki küünlaid valmis panema või muid ülesandeid täita. Lühidalt öeldes ‒ nad saavad aru, et me ajame kõik koos ühist asja.”
See, et Liblikapüüdja suutis luulepäevade korraldusraskuste kandmise kõrval ka peapreemia väärilise lavastuse valmis teha, oligi saavutus omaette.
Lisaks peapreemiale andis Akadeemia välja kolm laureaaditiitlit. Nagu Akadeemia juht, teatri- ja poliitikamees Jaak Allik märkis, läksid need väga erineva taustaga truppidele ja väga eripalgelistele lavastustele. Rakvere linnanoorte näitetrupp (nende lavastus põhines Betti Alveri, Eda Ahi, Triin Tasuja ja Ülar Ploomi luulel) on suurte traditsioonidega ja seda juhendab kogenud Tiina Rumm, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi truppi Kruvikeeraja (nemad esitasid Jürgen Rooste, Ülar Ploomi, Eda Ahi, Triin Tasuja ja Hannes Varblase luulet) juhendavad noored, kes veel hiljuti ise samasse truppi kuulusid, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi trupp (esitas Betti Alveri ja Jürgen Rooste tekste) koosnes aga neidudest, kelle emakeel on vene keel.
“Laureaaditiitlit ei antud neile sugugi heldimusest, et vene noored ikka eesti luulet loevad, vaid see oli auga välja teenitud,” kinnitas Jaak Allik. “Nende lavastus paistis silma hea tekstivaliku ja huvitava tõlgendusega.”
Samasse truppi läks ka parima naisnäitleja preemia: Aleksandra Matsuk naerutas publiku Jürgen Rooste sulest pärineva kommunikatsioonimetafüüsika asekantsleri monoloogiga pooloimetuks.
Tekitasid furoori
“Tähetunnil” furoori tekitanud Mustamäe humanitaargümnaasiumi truppi juhendab sama kooli ajalooõpetaja Triin Ulla.
“Osalesin ise kahe aastakümne tagusel “Tähetunnil” ja paaril korral käisin siin ka pealtvaatajana ning ma soovisin väga, et ka mu õpilased saaksid luulepäevi näha ja kogeda,” ütles Triin Ulla.
Nelja neiuga luulelavastust looma asudes tuli tal alustada nullist, sest eesti luulest ei teadnud piigad senini kõige vähematki. Lugedes tekkis neil aga asja vastu tõsine huvi.
“Tekstid valisidki nemad välja, mina aitasin neist lood välja tuua ja lugudest lavastuse kokku panna,” sõnas Triin Ulla ja lisas, et kui kuulajatele võis neidude aktsent tugev tunduda, siis sellelegi tasemele jõudmiseks oli tegelikult vaja väga palju tööd teha.
“Mul voolasid pisarad terve etenduse aja: olin oma õpilaste üle nii õnnelik,” tunnistas Triin Ulla ja lisas, et kultuurihuvilised vene noored vajaksid seninsest palju suuremat tähelepanu. Nad kujutavad endast suurt, aga kasutamata potentsiaali.
“Võin oma õpilaste “Tähetunnile” toomist nimetada oma väikeseks integratsiooniprojektiks,” ütles Triin Ulla.
Mustamäe humanitaargümnaasiumi neiud Alina Davidovitš, Jelizaveta Vabištševitš, Valentina Rukins ja Aleksandra Matsuk kinnitasid, et neile meeldib “Tähetunnil” väga.
“Lavastused on ägedad ja inspireerivad. Ning väga huvitav on kogeda, et teisedki on kasutanud samu luuletusi, mida meie, ent toonud nende abil välja hoopis teised mõtted,” ütlesid neiud.
See, et tänavuse luulepäevade lavastused tuli kokku panna Betti Alveri ja/või Betti Alveri kirjandusauhinna laureaatide luulest, andis Jaak Alliku sõnul võimaluse teha intrigeerivaid “mikse” ning sünteesida kahe erineva ajastu luulet.
“Minu meelest osutus Alveri tekstide “kullaproov” tugevamaks, ent ka noorte autorite loomingust oli päris häid tekste üles leitud,” kinnitas Allik.
Liblikapüüdja vilistlane, Tallinna Linnateatri näitleja Alo Kõrve (temagi kuulus Akadeemiasse) tõdes, et talle meeldisid kõige rohkem need hetked, mil ta tajus, et lavalolijail tuli välja just see, mida nad mõelnud olid, või kui nad suutsid publikut või iseend üllatada.
“Betti Alver ja tänapäeva noored luuletajad sobisid päris hästi dialoogi pidama. Ning keegi ei kuritarvitanud luuletajate tekste, ei seadnud neid halba valgusesse,” kinnitas Alo Kõrve.
Jaak Alliku meelest on “Tähetunnil” osalejate ring on nagu korvpalli kõrgliiga: tegijad on igal aastal kaheksakümne protsendi ulatuses samad, juhendajad tunnevad üksteist, ent ikka on ruumi ka uutele tulijatele.
XXIV LUULEPÄEVADE “TÄHETUND” PAREMAD
Peapreemia ‒ Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja (lavastus “Pirnipuu”, juhendaja Lianne Saage-Vahur
Laureaadid:
* Rakvere linnanoorte näitetrupp (lavastus “ELU juhtus vastu, juhendaja Tiina Rumm)
* Tallinna Lilleküla gümnaasiumi trupp Kruvikeeraja (lavastus “Laguned? Siis tuleb rohkem laulda, juhendajad Liina Salonen ja Anna-Maria Rebane)
* Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi trupp (lavastus “cegaduc sa oled seda väärt”, juhendaja Triin Ulla)
Parim naisnäitleja ‒ Aleksandra Matsuk (Mustamäe humanitaargümnaasium)
Parim meesnäitleja ‒ Karl Kukk (Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja)
RIINA MÄGI
