28. oktoobril käesoleval aastal selgusid lõplikult Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) Lõuna-Soome ja Eesti alaprogrammist toetust saavad projektid. Heaks kiidetud 12 projektis osaleb 30 Eesti partnerit, kellele ERDF eraldas toetust 52,4 miljoni krooni.
Kesk-Läänemere INTERREG IV A programm 2007-2013 eesmärgiks on luua Kesk-Läänemere piirkonnast üleilmselt tunnustatud, dünaamiline, jätkusuutlik ning konkurentsivõimeline äritegevus ja turismikeskkond, kus inimesed tahavad elada, töötada ja investeerida.
Antud programmi raames sai heakskiidu ka projekt “Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia“ ehk lühinimega DEVEPARK (eesti keeles püsiv, jätkuv, pidev ajalooliste parkide haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis), mille eesmärgiks on toetada kahe riigi, Eesti ja Soome piiriülest koostööd ajalooliste parkide arendamisel ja kaitse korraldamisel.
Projekti kestuseks on kolm aastat ning osaleb selles kokku 16 põhipartnerit, kes osalevad aktiivselt projektitegevustes, sh ka rahalise panusega, ja nn lisapartnerit, kes on nõuandva häälega.
Soomepoolne juhtpartner on Turu Ülikooli Täiendõppe Keskus eesotsas projektijuht Antti Karliniga. Eestipoolne koordinaator ja projekti algataja on Keskkonnaamet. Peale Keskkonnaameti osaleb Eestist veel seitse partnerit – Luua Metsanduskool, Rõngu Vallavalitsus, Alatskivi Vallavalitsus, RMK, Pidula Mõis, Kuressaare Linnavalitsus ja SA Ülikoolide Keskus Saaremaal.
Projekti idee tekkis Keskkonnaameti kaitseplaneerijal Marica-Maris Pajul juba aastaid tagasi Riikliku Looduskaitsekeskuse ajal. Tegeledes toona kaitseplaneerijana Jõgeva-Tartu regioonis just kahe maakonna parkide kaitsega, tekkiski tal idee, et tuleb leida võimalus parkide heaks midagi rohkemat ära teha. Rääkides oma ideest Antti Karliniga, kes on juhtinud mitmeid Eesti-Soome keskkonnaalaseid projekte, saigi alguse kahe riigi vahelise pargiprojekti mõtte käivitumine.
Keskkonnaameti eestvedamisel valmivad mitmed õpetliku sisuga trükised ning korraldatakse õppepäevad-seminarid nii nimetatud asutuse kui ka kohalike omavalitsuste parkide kaitsega tegelevatele ametnikele, loodusainete õpetajatele ja pargiomanikele. Seminare peetakse Eesti eri piirkondades.
Trükised “Hoolduskavade koostamise juhend“, “Pargi sõnaraamat” ja arhiivimaterjalidele tuginev “Ajaloolised pargiehitised” peaksid huvi pakkuma ja abiks olema nii pargiomanikele kui parkide kaitse korraldajatele. Pargi väikeehitistest valmib ka rändnäitus, mis avatakse Alatskivi Lossis peetaval pargikonverentsil. Seminaridel tutvustatakse erinevaid pargistiile, Eesti parkide kujunemislugu, probleeme kaitsega, tutvustatakse parkide hoolduskavade koostamist, vanade puude hooldamist ning ka parkide kaitse aluseks olevat Firenze hartat. Voldik “Pargiomaniku meelespea” saadetakse koju kõikidele pargiomanikele, et neil oleks käepärane info sellest, mida ja kuidas tohib teha pargis ja pargiga.
Koostöös Luua Metsanduskooliga tuleb õppepäev vanade pargipuude hooldamise vajaduse teadvustamiseks. Kasvavad ju meie vanimad põlispuud enamasti parkides, kus nad on saavutanud aukartust äratavad mõõtmed. Selleks, et veelgi pikendada nende eluiga ja ühtlasi tagada ka pargikülastajate julgeolek, on aeg-ajalt vaja põlispuid “remontida”.
Looduses käia armastavate inimeste jaoks valmib Keskkonnaameti kodulehel “Virtuaalne pargireis”, mis tutvustab kõikide maakondade esinduslikumaid parke nii sõnas kui pildis. Infopunktidesse jõuab see trükisena, mille pealkirjaks “Pargimarsruudid Eestis”. Lisaks paigaldatakse mitmetesse parkidesse pargielustikku tutvustavad infotahvlid.
Loodusainete õpetajatele on mõeldud pargipuid ja -põõsaid tutvustavad õppematerjalid. Samuti koostatakse ekspertide abiga Rõngu pargi dendrohinnang, rekonstrueerimisprojekt ning hoolduskava.
Lisaks aitab Keskkonnaamet organiseerida Soome partnerite, õpetajate ja üliõpilaste õppereisi Eesti parkidesse.
iii
INGE KIISLER, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Devepark projekti spetsialist-projekti koordinaator