No nii kiire on kogu aeg, nii kiire! Nädalad lausa lendavad käest. Viimaste päevade tuul puhastab hoolega puid ja raputab maha viimaseid taliõunu. Varsti on mardipäev, siis kadripäev ja algabki jõuluootus. Aga rahulikke päevi, mida vahel suvise ruttamise ajal taga igatseti, ikka veel ei paista, sest on vaja jõuda teatrietendustele, kontsertidele, osaleda isetegevusringides… Eks ole ju ajaga sama lugu nagu rahagagi, et kulub nii palju, nagu on, ja napib alailma.
Aga pidage kinni ja vaadake täna pisut tähelepanelikumalt kalendrisse: homme ongi oktoobrikuu viimane pühapäev ja järelikult peab kellad tunni võrra tagasi ehk talveajale keerama. Tõepoolest, tänavu tuleb see ajapööre justkui pisut liiga vara, aga nii on.
Kes nüüd siiski unustab, et päev homme tunni võrra hiljem algab, see saab asjast peagi aru, kui teleri või raadio lahti teeb ja oodatud saade ikka veel ei alga. Vähemalt pole ohtu kuhugi lootusetult hilineda, nagu kevadel juhtuda võib, kui ühe tunni nii-öelda vahele jätame.
Keerakem kell juba täna õhtul tagasi, et segadust vähem oleks. Ja ehk püsib siis vähemalt homse päeva jooksul tunne, et lauskiiret pole.
