?Kõik algas sellest, et kui Tallinna Linnateater 1994. aastal Toruni teatrifestivalil Elmo Nüganeni lavastatud Rozewiczi ?Valget abielu? mängis, siis pandi mind kui näidendi tõlkijat esiritta Rozewiczi kõrvale istuma. Saime kohe ühele lainele. Isegi meie taga istunud Nüganen tundis, et meie vahelt mingid jõujooned läbi jooksid. Rozewicz kinkis mulle tookord oma valikkogu, milles oli ka uuemaid luuletusi. Lugedes tundusid need mulle hingelähedased, eriti selle tõttu, et neis puudus vormiga eputamine.
Mullu Radomis suurele dramaturgile Witold Gombrowiczile pühendatud festivalil viibides mõtlesin kehvemate lavastuste ajal omi mõtteid. Olin sel hetkel teatud mõttes teelahkmel. Kuna poola näidendid kipuvad meie lavastajatele kogreluudena kurku kinni jääma ja kuna ka esseistikat olen ma juba omajagu tõlkinud, otsustasin nüüd võtta käsile poola suured luuletajad ? Tadeusz Rozewiczi, Nobeli laureaadi Wislawa Szymborska, Zbignew Herberti ja Adam Zagajewskiga eesotsas.?
Rozewiczi luule pole mingi roosamanna. Need on tahedad ja vahedad filosoofilised tekstid, mida ei muuda luuleks mitte riim ja rütm, vaid nappidesse sõnadesse koondatud mõtte kontsentratsioon. Tuli see tõlkimisel kasuks, et tegemist on riimimata luulega?
?Jah, seda küll. Poola uuem luule ongi enamasti riimita ja kõnekeelele üsna lähedane. Rozewiczit võibki pidada üheks teerajajaks poola sõjajärgses luules. Kriitikud on märkinud, et oma 1948. ja 1949. aastal ilmunud kogudega püstitas Rozewicz küsimuse, las luule on võimalik ka pärast Auschwitzi surmalaagri õudusi. Samades kogudes luuletaja ka kaudselt vastab sellele küsimusele: jah, on, aga see on juba laadilt muutunud luule, mis pole võrreldav sõjaeelsega. Kui arvestada, et minu tõlgitud kogus olevad luuletused on Rozewicz kirjutanud 70-80-aastasena, siis tuleb tunnistada, et ta on ikka väga heas vormis. Praegu on ta 86-aastane.?
Rozewicz viitab alailma eri filosoofidele, nii et tegelikult peaks teda lugedes vist filosoofia ajalugu käepärast olema. Sagedased saksakeelsed tsitaadid oleks aga äkki võinud ära tõlkida?
?Ka poolakeelsetes väljaannetes on need ilmunud tõlkimata kujul. Seepärast oleks imelik olnud neid eestikeelses väljaandes tõlkima hakata. Ega meie siis lollimad ole kui poolakad! Seda enam, et tänapäeval on ju kasutada igasugused internetisõnastikud.?
Kas ise kasutad ka tõlkides internetisõnastikke?
?Kõige rohkem on mul abi kahest eri vanusega ja eri mahus seletavast sõnaraamatust, mis on CD-dele salvestatud. Kasutan ka kaheköitelist paberkandjal poola-vene sõnaraamatut. Sageli trükin aga väljendi lihtsalt interneti otsingumootorisse sisse ning vaatan, missuguseid vasteid ja seoseid see välja annab.?
Kuidas möödus Rozewiczi luulekogu esitlus Tartus?
?See toimus Lutsu-nimelise raamatukogu muusikaosakonnas koos näituse ?Poola kaasaegne kultuur? tutvustamisega. Näitust esitles Poola Vabariigi saatkonna kultuurireferent Slawomira Borowska-Peterson, minu tõlgitud Rozewiczi, Herberti ja Zagajewski luulet lugesid Raivo Adlas ja Laura Peterson.?
Keda praegu tõlgid?
?Szymborskat ja Herbertit. Ega ei teagi, kumma luulekogu varem ilmub. Szymborska tekstide avaldamisõigused kuuluvad ühele USA kirjastajale, kes ei saa kuidagi aru, miks peaks nobelisti teoseid üldse tõlkima keelde, mille kasutajaid on alla miljoni, ning avaldama kahesajalises tiraa?is. Herberti teoste avaldamisõigused on samuti USA kirjastaja käes, ainult et tollega olen Gombrowiczi asjus juba suhelnud ega pea talle enam tõestama, et ma pole n-ö kaamel. Poola Raamatu Instituudi tõlkeprogramm Poland on kõiki mu viimase aja tõlkeraamatuid toetanud ja küllap toetab ka järgmisi.?
Kui palju Sa üldse raamatuid avaldanud oled?
?Ega ma ise statistikat teinud pole, aga kirjandusloolane Aivar Kull võttis hiljuti ühiskondlikus korras ette Vikipeedia ehk internetientsüklopeedia artiklite täiendamise ja rehkendas välja, et ?Alati fragment? on minu 19. raamat, 17. tõlkeraamat ja kümnes enda kirjastatud raamat.?
Kas noorte kergejõustiklaste juhendamine tõlketööd segab ka?
?Ei. See võimaldab pärast sõnastike keskel ja arvuti taga veedetud hommikupoolikut paar tundi absoluutselt teiste asjadega tegelda. Tänu sellele on pea järgmiseks hommikuks tõlketööks jälle välja puhanud. Praegu töötame selle nimel, et olla pooleteise kuu pärast toimuvatel Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassi parimad. Nii et teeme trenni ka jõulude ajal. Kes tahab, võib muidugi kolm päeva süldisöömiseks vabaks ka võtta, aga temasse suhtutakse siis ka kui süldisööjasse.?
RIINA MÄGI
