Tabivere vallamuuseumi juhataja Andu Uusi initsiatiivil ning Tabivere vallavalitsuse ja Kaitseliidu Jõgeva Maleva toetusel püstitatud mälestuskivi pühitses kaitseväe kaplan, nooremleitnant Raino Kubjas. Tseremoonia muutsid pidulikumaks Kaitseliidu Jõgeva ja Tartu Maleva koondrühma ning kohalike noorkotkaste ja kodutütarde rivistus ning Eesti Kaitseväe Orkestri musitseerimine. Katte eemaldasid mälestuskivilt Kaitseliidu ülem major Benno Leesik ja Johannes Orasmaa pojapojapoeg Harlet Orasmaa.
Kui sündinud oli Johannes Orasmaa (kuni 1935. aastani Roska) Virumaal Joala vallas, siis Tabiverega seob teda asjaolu, et riigikaitse seisukohalt tähtsate ametite kõrvalt pidas ta ka Tabivere lähedal asuvat Tormi talu.
“Kindralmajor Johannes Orasmaa oli Kaitseliidu ülesehitaja,” ütles mälestuskivi avamisel Kaitseliidu ülem major Benno Leesik. “Tema juhtimisel sai Kaitseliidust Eesti suurim vabatahtlike kaitseorganisatsioon.”
Nii major Leesik kui ka pidulikule tseremooniale oma kirjaliku tervituse saatnud kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts rõhutasid muu hulgas Johannes Orasmaa teeneid eesti spordiajaloos ja muinsuskaitses. Just Orasmaa juhitud Kaitseliidu tegevuse raames hakkasid eestlased massiliselt suusa- ja laskesporti harrastama ning just Orasmaa initsiatiivil paigaldati muinaslinnustesse pronkstahvlid kõigi Eesti muinaslinnuste paiknemise skeemiga.
“Kindralmajor Orasmaa juhtimisel loodud Kaitseliidu mudel on eeskujuks ka praegusele Kaitseliidule: nüüdki on selles organisatsioonis sõjaliste oskuste omandamise kõrval olulised seltsielu ja eneseteostusvõimaluste pakkumine laiale huviliste ringile,” oli kirjas viitseadmiral Kõutsi tervituses, mille luges ette Lõuna Kaitseringkonna staabiülem kapten Aivo Kapten.
Laidoneriga ühel pulgal
Kui Orasmaa elutööks tuleb lugeda tõepoolest Kaitseliidu ülesehitamist ja selle Eesti mõjuvõimsaimaks ühiskondlikuks organisatsiooniks kasvatamist, siis eelnes sellele tegelikult hiilgav tegevsõjaväelase karjäär, millest andis ülevaate Kaitseliidu Jõgeva maleva propagandapealik Ülo Pärn. Esimeses maailmasõjas Saksa ja Austria rindel võidelnud ning Vabadussõjas esialgu suurtükipatareid ja lõpuks suurtükiväepolku juhtinud Orasmaa teenis välja hulga Tsaari-Venemaa ja Eesti Vabariigi autasusid, hilisemates ametites ja Belgia, Poola ja Soome autasusid. Vabadussõja aegsete teenete eest autasustati teda näiteks kahe Vabadusristiga ja taluga Kärdes. Tolle talu müüs Orasmaa aga maha ning ostis selle asemel Tabivere lähedase Tormi.
Nagu paljude teiste Eesti Vabariigi kõrgemate sõjaväelaste, nii oli ka Johannes Orasmaa saatus traagiline: NKVDlased arreteerisid ta 1940. aasta juulis ja ta suri 1943. aasta mais Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris.
“Asjaolu, et Johannes Orasmaa arreteeriti sõjavägede ülemjuhataja Johannes Laidoneriga ühel päeval, näitab, et teda peeti niisama oluliseks ja nõukogude võimule niisama ohtlikuks persooniks kui Laidoneri,” ütles Ülo Pärn. “Mõlema õhutusel võis rahvas uue võimu vastu tõusta.”
Austusavaldus eestimeelseile
Peale Johannes Orasmaa on Tabiverega seotud veel kaks Eesti Vabariigi kõrget sõjaväelast: soomusrongide organiseerija ja juht Karl Parts ning piirivalve ülem Ants Kurvits. Kui Partsi ja Kurvitsa mälestus oli Tabiveres juba vääriliselt jäädvustatud (Partsile on püstitatud mälestuskivi ning Kurvitsa talust on kohale veetud ait ja varustatud see mälestustahvliga), siis Johannes Orasmaale oli senini pühendatud vaid osa muuseumiväljapanekust. Nüüd sai temagi väärilise mälestusmärgi.
Teenete eest Tabivere vallamuuseumi rajamisel, sellesse Kaitseliidu püsiekspositsiooni loomisel ning Karl Partsi, Ants Kurvitsa ja Johannes Orasmaa mälestuse jäädvustamisel otsustas Eesti Muinsuskaitse Selts autasustada vallamuuseumi juhatajat Andu Uusi ja Tabivere vallavanemat Aare Aunapit oma teenetemedaliga. Medalid andsid mõlemale reedel üle Kaitseliidu ülem Benno Leesik ja Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik Janno Rosenberg.
“Mälestuskivi püstitamine pole üksnes austusavaldus minu vanavanaisale ja minu perekonnale, vaid ka austusavaldus kõigile eestimeelsetele,” ütles Harlet Orasmaa, kes erinevalt oma kuulsast esivanemast on valinud eneseteostuseks kultuurivaldkonna: ta õpib Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorraldust.
Lisaks Johannes Orasmaa sünni- ja surmadaatumile seisavad vastavatud mälestuskivil tema sõnad, mis tähendusrikkad tänaseski kontekstis:
“Kui sina, eestlane, ise ennast ei aita, ei viitsi kaitsta, ega siis keegi teine tule sind kaitsma ega ole sinul ka mingit õigust loota kellegi teise abile.”
RIINA MÄGI
