Tabiveres tegutseb mitu arvestatavat tööstusettevõtet, ent aleviku tööstuspiirkonnas on ruumi veel uutegi tulijate tarvis. Et ettevõtete rajamist lihtsustada, on Tabivere vallal plaanis tööstuspargi ala arendamiseks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetust taotleda.
“Oleme reserveerinud Tabivere alevikus päris palju maad tööstusmaaks,” ütles Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp. “Et seda ettevõtjate silmis atraktiivsemaks muuta, tahame tööstuspargi alale välja ehitada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Samuti tahame rajada raudtee alla jalakäijate tunneli. See lihtsustaks inimeste elu- ja töökoha vahet liikumist: elamute piirkond jääb meil ju ühele ja tööstuspiirkond teisele poole raudteed.”
Praegu tegutsevad tulevase Tabivere tööstuspargi territooriumil kaks ettevõtet, ASi Mayeri Industries keemiatehas ning Rowlinson Gruppi kuuluv puidutööstusettevõte OÜ Baltic Connexions. Tarmo Raudsepa sõnul oleks uuest vee- ja kanalisatsioonisüsteemist kasu ka juba tegutseval puidutööstusettevõttel, uutest tulijatest rääkimata.
“Tänapäevast tööstusettevõtet rajada sooviv ärimees ei tule sinna, kus puudub korraliku vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise võimalus,” kinnitas Tarmo Raudsepp. “Ettevõtja ei taha naljalt vee- ja kanalisatsiooniprobleemidega ise tegelda, vaid eelistab vastavat teenust osta. Praegu tööstuspargi alal nõuetekohane vee- ja kanalisatsioonisüsteem puudub. Vett saadakse seal mitmest eraldiseisvast vanast puurkaevust, reovesi tuleb aga ära vedada, sest otse puhastisse see ei lähe.”
Mis Mayeri keemiatehasesse puutub, siis tulenevalt tootmise spetsiifikast on nende veetarbimine üsna suur. Seepärast oli neil siiski arukam oma veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem välja ehitada.
Elu ohtu pannes
Kahes raudteetaguses ettevõttes töötab vallavanema sõnul praegu umbes 150 inimest. Nii need, kes elavad Tabiveres, kui ka need, kes saabuvad Tabiverre rongiga, peavad tööle pääsemiseks ületama raudtee. Seetõttu on jalakäijate tunneli vajadus ilmne. Praegu tuleb inimestel keemiatehasesse või puiduettevõttesse tööle minnes valima seaduskuuleka ja seadust eirava raudteeületusviisi vahel. Et seaduslikul viisil raudtee ületamine tähendab paarikilomeetrise ringi tegemise vajadust, eelistatakse üldjuhul otse üle raudtee minekut, mis on keelatud ja ohtlik.
“Pakun, et Tabiveres leiab iga päev aset kolm-nelisada ebaseadusliku raudteeületamise juhtumit. Inimesed lähevad hommikul tööle, siis tulevad lõunale, seejärel naasevad tööle ja lõpuks tulevad õhtul uuesti koju. Kui raudteejaama juurde jalakäijate tunnel teha, pääsevad inimesed seaduslikul ja ohutul viisil tööle ja koju,” ütles Tarmo Raudsepp.
Piirkondade konkurentsivõime toetust (PKT) saab taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu vaid neile objektidele ja tegevustele, mis sisalduvad maakondlikes PKT tegevuskavades. Tabivere tööstuspargi projekt ongi Jõgevamaa vastavasse tegevuskavasse arvatud.
“”Taotlesime tööstuspargi projektile toetust juba PKT esimesest taotlusvoorust, mille tulemused selgusid möödunud aastal, ent jäime esimesena n-ö joone alla,” ütles Tarmo Raudsepp. “Nüüd, mil teine voor avanenud, saame uuele katsele minna. Sisuliselt saame EASile esitada sama taotluse, mis esimeses voorus. Ent kuna EAS tegi meile toona mitu ettepanekut projekti täiendamise osas, plaanime ka need sisse viia.”
Tabivere tööstuspargi projekti kogumaksumus on 840 000 eurot, selle omafinantseeringu osa moodustab 126 000 eurot.
Töökohti juurde
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute eesmärk on parandada maakondades avalike teenuste kättesaadavust ning luua uusi töökohti. PKT taotlusvoor avaneb eri maakondadele eri ajal. Harju-, Jõgeva- ja Ida-Virumaa teise taotlusvooru avamise kinnitas riigihalduse minister Mihhail Korb jaanuari alguses ja taotluste EASile esitamise tähtaeg on 10. aprill. 2017. aasta jooksul avaneb PKT taotlusvoor ka teistele Eesti maakondadele. PKT investeeringute toetusskeemi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp avaldas lootust, et tööstuspargi projekt nüüd rahastamist leiab, sest siis võib töökohtade arv Tabiveres mitmekordselt kasvada.
“Suuri heitmekoguseid tekitavaid ettevõtteid me tööstuspargis näha ei tahaks, aga teised on kõik teretulnud,” kinnitas Raudsepp. “Hea oleks siiski, kui uued tulijad lisanduksid järk-järgult, muidu võib meie umbes tuhande elanikuga alevikus tööjõudu nappima hakata.”
See, et Tabivere Tartule üsna lähedal asub, on tema sõnul ühtpidi hea, teistpidi mitte. Ühest küljest on elab Tabiverest 30 kilomeetri raadiuses umbes 150 000 inimest, kelle hulgast peaks igat laadi tööjõudu leidma, teisalt arendatakse tööstusalasid ka Tartus ning sealsed ettevõtted võivad parema tööjõu ära napsata.
“Logistiliselt asub Tabivere siiski päris heas kohas ja raudtee lähedus lisab plusspunkte veelgi,” kinnitas vallavanem.
Tabivere vald on teatavasti üks kahest Jõgevamaa omavalitsusest, kes vabatahtlikult kellegagi ei liitunud. Nüüd on haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon asunud seisukohale, et Tabivere vald tuleks liita Tartu vallaga. Küsimusele, kas tööstuspargi projekti teostumine uue suurvalla tingimustes kuidagi ohtu ei või sattuda, vastas Tarmo Raudsepp:
“See on minu meelest mõistlik projekt. Ei usu, et ka uue valla juhid selle vastu on.”
RIINA MÄGI
