Kolmas Balti Ramp ehk Balti riikide amatöörteatrite festival peeti septembri teisel pikal nädalavahetusel Lätis Jelgavas. Eestit esindasid seal seekord Tartu Vilde Teater ja Tabivere teater.
Festivalile pääseb kaks truppi igast riigist ja need valib välja iga osalejamaa harrastusteatrite liit. Sellel teatripeol ei jagata tiitleid ega koostata pingeridu, kuid on kujunenud traditsioon, et eksperdid Lätist, Leedust ja Eestist avaldavad iga päev nähtu kohta oma arvamust ning esitavad truppidele ja lavastajatele küsimusi. Sama võivad vabas vormis kulgevates vestlusringides teha soovi korral kõik asjaosalised, sest kolme riigi ühise kultuurisündmuse eesmärk ju ongi tuttavaks saada ja kogemusi vahetada.
Festivali avapäeval ehk neljapäeval andis etenduse pealkirjaga “Naeratus” Riia Pantomiimiteater ja see oli mitme Tabivere trupi näitleja kinnitusel võimas ja meisterlik avalöök. Nii reedel kui laupäeval vaadati ära kolm etendust (võõrustajatelt oli seega kokku kolm etteastet), pühapäeval kulus aeg enne lõunat ja ärasõitu konverentsile, kus teemaks Balti Rambi tulevik.
Mil määral sõltub mõistmine keelest?
Tabivere teatri näitleja Esta Sokk on omade hulgas teada-tuntud selle poolest, et vaatab nii suurematel kui väiksematel näitemängupidudel ära kõik etendused, olgu siis n-ö eelinfo selle kohta milline tahes. Ja loomulikult ei jätnud ta midagi kahe silma vahele Balti Rambil, kuhu said teadupärast sõiduloa iga osalejamaa paremad trupid. Temalegi jättis kustumatu mulje noorte lätlaste pantomiimiteater. “See teater on tegutsenud üle viiekümne aasta ja tuntud väga paljudes riikides Soomest USA-ni. Juhendaja Roberts Ligers on 80 aastane, aga näeb väga noor välja, ilmselt on see trupi mõju, kus näitlejad on 21-23-aastased. Lavastus valmis 1998. aastal ja meile esitas seda vist juba kuues või seitsmes koosseis. Etendus kujutas endast tund aega pidevat liikumist, kusjuures kõik oli tõepoolest sõnadeta mõistetav.”
Esta sõnul hääletati festivali suhtluskeeleks vene keel, tükkidel aga tõlge puudus ja iga etenduse eel esitati publikule suuliselt vaid väga konspektiivne sisukokkuvõte. Aga et meisterlik näitleja suudab olulise miimika ja liikumisega edasi anda, ei sündinud suuri möödamõtlemisi. Samas tuli tal kogeda, et tüki mõistmine ei sõltu põrmugi alati keelest, mida laval räägitakse, sest M. Bulgakovi “Noore arsti märkmed” Tartu “vildekate” esituses oli tõeline pähkel tallegi. “Aga ma polnud ainuke, kes kimbatusse sattus. Kui lavastaja Liisi Tegelmann õhtusel diskussioonil küsimustele vastas, said mullegi asjad selgemaks — oli tegelikult päris hea story,” rääkis Esta.
Mitmed Tabivere trupi liikmed tunnistasid festivali parimaks Leedu teatri “Arlekiin” loo “Miks on armastus?” või ka “Milleks armastus?” (inglise keeles Why is love?“), mis oli üles ehitatud “Romeole ja Juliale”. “Noored mängisid lusti ja rõõmuga, mis nakatas publikutki. Tegelaskujud olid toredad ja lugu ei lõppenud nii kurvalt nagu Shakespeare’il. Ka mulle meeldis see etendus kõige enam,” rääkis Esta.
Dario Fo ja Franka Rame näidendist “Avatud suhe”, mille esitas Rezekne Teater Lätist, tõstis Esta esile naisosatäitjat. “Nii palju teksti, niisugune temperament ja kergus! Diskussioonil võrdles keegi ekspertidest teda šampusega ja minu meelest oli see võrdlus väga tabav.”
Teater-stuudio “Jorik” Lätist mängis V. Krasnogorovi näidendi “Kibe õppetund”. “Et räägiti vene keeles, sain kõigest aru. Tõeliselt hirmutav lugu. Probleem oli lühidalt öeldes selles, kui suurt valu on inimene nõus teisele tekitama, et vaid käsku täita,” jagas Esta muljeid.
Telšiu Zemaites Draamateater Leedust etendas tema sõnul visuaalselt kõige kaunima ja poeetilisema, kuigi kurva loo armastusest ja truudusest. Kuigi “Penelope” esitati leedu keeles, ei seganud see Esta kinnitusel nautimast silmailu ja suurepärast helikujundust.
Pasteldega parketil
“Diskussioonidel tuli mitmel korral kõne alla, et iga osaleva riigi teatrid erinevad üksteisest. Et kui näiteks lätlaste tugev külg on head näitlejad, siis leedulastel on tugev režissuur ja eestlaste trump on dramaturgia. Eesti puhul kiideti head repertuaarivalikut. Mõlemad esitatud näidendid oli niivõrd erinevad — ühelt poolt Bulgakovi sügav filosoofia, teiselt poolt Lutsu lihtsakoeline lugu talurahva elust,” rääkis Esta.
Tõepoolest oli vanameister Lutsu “Võidulaenu loosipilet”, kuhu A.-E. Kerge aastate eest nüüdisaegseid “pisuhändasid” juurde pookinud, Jelgavas teiste näidenditega võrreldes kui aaria muust ooperist, kuid võeti hästi vastu. Loo lavastas Tabivere trupiga Tõnis Lepp.
Õhtusel diskussioonil Esta sõnul Tabivere trupile eriti küsimusi ei esitatud, vaid kinnitati, et kõik, mis laval toimus, oli täiesti arusaadav. Kiitusega ei oldud kitsid ja mitmed avaldasid tunnustust Helgi Hermanile, kes kehastas värvikalt ja ilmekalt saunanaist.
Varemeist tõusnud linn
Tabivere näiterahva kinnitusel tegid võõrustajad kõik neist oleneva, et külalistel mugav ja huvitav oleks. Neile tutvustati ka Jelgavat, millest viimase suure sõja ajal mõlemad taplevad pooled niisuguse raevuga üle käisid, et vanadest hoonetest vaid kaduvväike osa säilinud on.
“Jelgava on ilus ja väga puhas linn, mida praegu kahjuks Riia kohta öelda ei saa. Meid viidi läti rahvusliku teatri rajaja Adolfs Alunansi muuseumi, kus sealsed giidid meile tema elust väga põhjalikult ja pühendunult rääkisid. Külastasime ka Jelgava ajaloo- ja kunstimuuseumi ja Jelgava Püha Kolmainsuse kiriku torni, kust linnale kena vaade avanes,” rääkis Ülo Nõlvak.
Järgmine teatrifestival aastal 2013
Erlend Kollom, Tabivere rahvamaja juhataja, Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liige
Tabivere “Võidulaenu loosipilet” kutsus saalis esile naeru ja teenis vaheaplause. Kinnitati, et karakterid olid niivõrd arusaadavad, et see korvas tõlke puudumise. Kiideti ka stiilipuhtust ning minimalismi laval.
Balti Ramp on tõesti kõrgetasemeline festival, kui mõelda juba sellele, et igast Balti riigist pääseb sinna vaid kaks paremat truppi.
Lätis on täiskasvanute harrastusteatreid ja -truppe umbes 300, Leedus 500 ja Eestis 100.
Tänavu otsustati festivali kokku võtval konverentsil, et järgmisel aastal saavad Leedus kokku harrastusteatrite lavastajad, et mõelda, millised uuendused oleks vaja läbi viia. Järgmine teatrifestival toimub 2013. aastal.
Festivali õhkkond oli väga südamlik ja sõbralik, korraldus kõrgel tasemel.
Balti Ramp
*
i
*Eesti Harrastusteatrite Liitu esindasid organisatsiooni juhatuse esimees Kristiina Oomer ning juhatuse liikmed Erlend Kollom, Aivi Lintnermann, Viivi Metslaid ja Maire Sillavee
i
KAIE NÕLVAK
