Eestis on sagedasti juhtunud rongiõnnetusi. Rongile on autoga ette sõidetud, aga rongi ette on astunud ka inimesed. Sellel viimasel juhul on peaaegu alati õnnetuse tulemus väga traagiline. Just sellest karmist teadmisest lähtuvalt hakatakse tänavu Tabivere alevikku raudteetunnelit ehitama.
Tabivere endise vallavanema ja praeguse Tartu abivallavanema Tarmo Raudsepa sõnul alustati eeltööga raudteetunneli rajamiseks 4-5 aastat tagasi.
Sel ajal tegutses Tabivere vallavanema ametis Kalmer Lain, kui raudteetunneli rajamise esimesed arutelud läbi viidi. „Meil Tabiveres on olukord, kus suurem osa elamupiirkonnast asub ühel pool ja tööstuspiirkond teisel pool raudteed.
Praegu käiakse üsna suvaliselt üle raudtee ja aastate jooksul on siin päris palju õnnetusi juhtunud. Rahastus tunneli rajamiseks õnnestus saada piirkonna konkurentsivõime meetmest ja tänavu saame viimaks ometi selle idee teoks teha,“ rääkis Tarmo Raudsepp. Raudteetunneli rajamiseks oli tarvis saada kooskõlastus Eesti Raudteelt ning Tehnilise Järelevalve Ametilt.
Tunnel valmib kahes osas
Raudsepp tõdes, et kindlasti on raudteetunneli ehitamine tavapärastest natuke keerulisem objekt. Lihtsalt projekteerijad ja ehitajad peavad omama vastavat pädevust.
„Tunneli rajamisega seotud koosolekutel on Eesti Raudtee esindajad alati kohal olnud. Tunnelit ei saa korraga kogu pikkuses valmis ehitada, seda tuleb teha kahes osas. Tunneli ehitamine peaks esialgse kava kohaselt algama juunis-juulis ja juba tänavu hilissügisel peaksid saama inimesed tunnelist läbi käia,“ rääkis Raudsepp.
Kohas, kuhu tunnel rajatakse, asub kõrvuti kolm raudteeharu. Ühes etapis tehakse tunnel ühe raudteeharu ehk rööpmepaari alla ja teises etapis kahe rööpmepaari alla. Rongiliiklust seoses tunneli ehitamisega seisata ei ole võimalik.
„Tänu sellele, et kõrvuti asetsevad kolm rööpmepaari, ongi võimalik tunnel kahes osas ilma rongiliiklust katkestama valmis ehitada. Ühe rööpmepaari puhul tuleks eelnevalt valmis tehtud tunneliosa raudtee alla paika panna, mis muudaks tegevuse tunduvalt keerulisemaks. Mitme rööpmepaari olemasolul saab tunneli kohapeal betoonist valmis valada,“ rääkis Raudsepp.
Raudteele piirdeaed juurde
Mõistmaks kui vajalik tunneli rajamine Tabivere rahva jaoks reaalselt on, tuleb mainida, et kui tunneli kaudu teisele poole raudteed pääsemiseks tuleb jalgsi liikujatel teha umbes 300 meetrine kõrvalepõige, siis praegust raudteeülekäigu kohta kasutades on kõrvalepõike pikkuseks ca kolm kilomeetrit.
Tõenäoliselt üsna varsti peale tunneli valmimist piiratakse kogu Tabivere aleviku ulatuses raudteele juurdepääs piirdeaiaga. Koos tunnelini viiva kaldteega on rajatav tunnel küll pikem, kuid otseselt raudtee alla jääva osa pikkus on paarkümmend meetrit. Tunnelisse pääseb ehitustööde käigus pikendatavat jalgteed mööda, mis hetkel viib välja raudteepeatuseni. Teisel pool raudteed tuleb samuti mõnekümne meetri pikkuses jalgteed ehitada. Tunneli ehituslikuks maksumuseks kujuneb 603 000 eurot.
Omafinantseering moodustab kogumaksumusest 15 protsenti. Tabiveres on arutatud ka jalgtee rajamist maantee alla, sest teatavasti asub läheduses suvitajaid ligi meelitav Saadjärv, mis jääb alevikust teisele poole maanteed. Tulenevalt sellest, et Tabivere alevik asub voore nõlva peal, tuleks maanteetunnelisse pääsemiseks aleviku maantee poolsel küljel väga ulatuslikud kaevetööd ette võtta.
„Ehitaks esmalt ühe tunneli valmis ja eks siis näeb, milliseid võimalusi tulevik meile toob,“ lausus Tarmo Raudsepp.
TOOMAS REINPÕLD
