Alates septembri lõpust võib Tabivere rahvamajas näha askeldamas uut rahvamaja juhatajat, kelleks on Jõgevalt pärit Kalev Pärtelpoeg.
Esimesed kaks pikka tööpäeva on seljataga. Millised on esmased muljed?
„Väga tore vastuvõtt oli. Tööd on palju. Tuleb kokku panna kultuuriprogramm, mis sellel hooajal tulemas on, ning loomulikult vajab iga maja hoolitsust, ka selle eest tuleb seista, et siin üht-teist paremaks saaks.”
Sa töötasid kuus ja pool aastat Väike-Maarja seltsimaja juhatajana. Kuidas Tabiverre jõudsid?
„Ma ei tea, viskasin kunagi nalja, et kui Georg Lurichi kuju on püsti ja keskplats valmis, siis võib ära minna. Tegelikult on nii, et kuna ma olen Jõgevamaalt pärit ning Tabivere jääb Jõgeva ja Tartu vahele, siis on see minu jaoks tunduvalt kodusem paik.”
Kui palju tutvusid eelnevalt Tabivere rahvamajaga?
„Tean aega, kui see maja sai rahvamajaks ning seda vabaajakeskust ehitati. Siis sai külalisena siin majas üritustel ja harrastusteatrite festivalidel käia. Ma olen isegi käinud Tabivere vanas rahvamajas, mis oli puumaja raudtee ääres.”
Milliseks rahvamaja juhiks ennast pead?
„Rahulikuks ja tagasihoidlikuks. Mulle meeldib töötada lava taga, korraldada üritusi. Mulle on oluline, kui saan seda omas tempos rahulikult teha ja planeerida. Olen meeskonnatöötaja, ennast teistest esile ei sea. Olen õhtu juhina tegutsenud ja muudeski projektides, näiteks teleprojektides, osalenud, kus olen oma edevust saanud piisavalt näidata. See ei ole minu eesmärk, pigem tahan siin üheskoos asju teha ja üritusi korraldada.”
Kust pärineb sinu kultuurihuvi?
„Ma arvan, et kõik asjad algavad kodust. Ikka käidi koos vanematega teatris ja muudel kultuurisündmustel. Ka kooli ajal sai palju teatris käia ning hakata ürituste korraldamisega tegelema. Esimese klassiõhtu korraldasime pinginaabriga viiendas klassis, kui meile tuli uus klassijuhataja. Siis osalesin kooliteatris, olin segakooris „segaja“, tegutsesime raadioruumis, tegime lühifilme. Lisaks olin veel ka noorkotkas ja kuulusin Eesti Laste Organisatsiooni. Gümnaasiumi ajal sai kaasa lüüa nii Alo Mattiiseni muusikapäevade kui ka Betti Alveri luulepäevade korraldamisel.”
Õppisid Viljandis huvijuhtimist, kust tuli mõte sinna õppima minna?
„See oli tol hetkel ainukene asutus, kus sai õppida huvijuhtimist. Sel ajal pöörati seal tähelepanu mitte ainult huvijuhtimisele, vaid ka rahvamaja juhtimisele. Hiljem muutus huvijuhi eriala pigem pedagoogiliseks.”
Ühe aasta õppisid ka Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris sotsiaaltööd?
„Mingi hetk tekkis mõte, et tahaks midagi muud, ikka mõtted vahepeal muutuvad. Aga sain üsna ruttu aru, et tegelikult on minu kutsumuseks kultuuri- ja meelelahutusvaldkonnas töötamine. Küll aga ütlen, et see aasta oli väga kasulik. Usun, et see avardas mu maailmavaadet.”
Palju oled teatrites kaasa löönud?
„Harrastusteatris ja enne seda kooliteatris. Viljandis õppimise ajal mängisin kaasa Palamuse harrastusteatris Raivo Adlase lavastatud etenduses „Ulguv mölder”. See oli väga tore, koos oli huvitav seltskond, kus oli erinevas vanuses inimesi väikestest lastest eakateni. Lisaks sellele, et ühel suvel oli mitu etendust Palamusel veskis, saime selle etendusega palju ringi sõita.”
Milline on praegu su suhe näiteringiga?
„Väike-Maarja seltsimaja näitetrupiga olen ikka natukene seotud, praegu on üks etendus „Homo Erectus ehk naiste vahetamine“. Kevadel oli esietendus, suvel sai paar korda mängitud. Seal olin helitehniku rollis ning ühes lühirollis dublant.”
Kas ka Tabivere näiteringis on plaan kaasa lüüa?
„Mingeid mõtteid on. Eks mul ole ka natukene etendusemõtteid, mida võiks teha. Selle koha pealt praegu midagi väga ei luba. Harrastusteater ja laste näitering toovad ikka mõne tüki välja.”
Mainisid, et oled õhtujuht olnud. Milliseid ekstreemseid olukordi on seoses sellega ette tulnud?
„Olen Naissaarel merehätta ja tormi kätte jäänud. Tormi tõttu ei saanud laev sadamasse tulla, 150 inimest oli seal. Pandi supikatlad tööle, rahvas sai lõunasöögi ning alles õhtuks saarelt minema.
Teine ekstreemsem juhtum oli siis, kui sõitsin jõuluvana tegema. Oli väga tormine ja halb ilm, sõitsin Tallinna-Tartu maanteelt teelt välja. Paar tundi läks aega ja auto tõmmati teele, kõik läks väga õnnelikult, sest kiirused ei olnud tegelikult suured. Jõudsin peaaegu õigeks ajaks kohale.”
Tegid kaasa ka Kuma raadios, kus olid noortesaate „N.A.E.L“ juht ja toimetaja.
„See oli pilasaade, rääkisime üritustest, mis seal piirkonnas toimusid ja igasugustest totratest asjadest maailmas, vahel käisid meil külalised. Käisin Viljandist, kord nädalas oli saade ning tegin seda koos kahe erineva kaassaatejuhiga.
Paide noortepäeval tegi Kuma raadio juht Ervin Runnel pakkumise uudiste toimetaja kohale, kuid pidin sellest loobuma, sest hommikul Viljandist Paidesse kohale jõudmine oli liig. Seega sobis mulle noortesaate „N.A.E.L” juhtimine. See oli minu jaoks väga hea kool, kus õppisin meediat tundma.”
Millised võiksid olla sinu tulevikuplaanid seoses Tabivere rahvamajaga?
„Soovin, et siin majas toimuksid teatri-, kontserdi- ja tantsuõhtud. Loomulikult jäävad kogukonnale tähtsad ja traditsioonilised üritused. Loomisel on kinokohvik, et koostöös kinobussiga näidata eesti filme. Esmalt on plaan tuua ekraanile „Kino maale” projektiga kaheksa filmiprogrammi ja sealt edasi ka teisi esilinastuvaid eesti filme.”
KALEV PÄRTELPOEG
Sündinud 23. jaanuaril 1980
Haridus:
Jõgeva gümnaasium
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar
Eesti Rahvamajade Ühing ja Sihtasutus Kutsekoda, kultuurikorraldaja kutse
Töö:
Väätsa vallas noorsoo- ja kultuuritöötaja
AS Kuma raadio noortesaate „N.A.E.L” saatejuht ja toimetaja
Mustvee kultuurikeskuse huvijuht
SA Virumaa Muuseumid Rakvere linnuses kaupluse juhataja ja programmijuht
Väike-Maarja seltsimaja juhataja
DEIVI SUISTE
