Jõgeva linnavolikogu istungil vastas abilinnapea Ants Prii IRLi fraktsiooni esimehe Mihkel Kübara esitatud arupärimisele linnapilti rikkuvate räämas ja lagunenud hoonete kohta. Abilinnapea sõnul võib Jõgeva peatselt vabaneda ühest viimaste aastakümnete jooksul kõige rohkem kõne all olnud kolehoonest.
Keskerakonna ja Reformierakonna poolt viimaste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel sõlmitud koalitsioonileppe kohaselt nõuavad võimuerakonnad omanikelt Jõgeva linnapilti rikkuvate räämas ja lagunenud hoonete korrastamist.
Abilinnapeale esitatud arupärimises märkis Mihkel Kübar, et Jõgeval on käesoleval ajal endiselt mitmeid hooneid, mis rikuvad linnapilti või on suisa lagunemas. Endine linnapea soovis teada, milliseid konkreetseid tegevusi on Jõgeva praegune linnavalitsus ette võtnud linnas paikneva kaheksa kinnistu omanike korralekutsumiseks.
Endine ühiselamu enampakkumisel müügis
Kui mitme teise hoone olukorras pole suuri muutusi ette näha, siis Puiestee tänav 21 asuva endise ühiselamu suhtes oli abilinnapea Ants Prii üsna lootusrikas. Hoone omanik AS Aleksy Kinnisvara (endise ärinimega AS Haabersti Maja) läks mullu pankrotti ning hetkel on hoone enampakkumisel müügis. Ants Prii sõnul võiks Jõgeva linn kaaluda hoone ostmist ning seejärel lammutamist.
“Kurikuulus MEKi ühiselamu on ilmselt kõige ohtlikum ja inetum hoone meie linnas,” märkis abilinnapea. “Probleemid sellega algasid juba kakskümmend aastat tagasi, kui hoones olnud pood lahkus ning algas maja väga kiire lagunemine. Lapsed kangutasid avaused lahti, aknad purustati ning hoone sisu peksti segamini. Viimase kümne aasta jooksul on omanikule tehtud umbes kakskümmend ettekirjutust, kuid enamikule neist ta ei reageerinud.”
Möödunud aasta sügisel kuulutas aga Harju maakohus maksu- ja tolliameti nõudel välja Aleksy Kinnisvara pankroti. “Olen nüüd väga tihedalt suhelnud pankrotihaldur Indrek Lepsooga ning asjad on lõpuks liikuma hakanud,” lausus Ants Prii. “Detsembris oli hoone esmakordselt enampakkumisel. Hoone algne hind oli 40 000 eurot, praegu on see aga müügis juba tuhande euroga.”
Järgmine enampakkumine toimub 19. juunil ning abilinnapea sõnul võiks Jõgeva linn kaaluda hoone omandamist. “Võib-olla tuleks linnal see ära osta,” lausus Ants Prii. “Välimusestki on näha, et sellest majast on väga raske midagi asjalikku teha. Ostmise järel oleks võimalik toetust taotleda ning maja lammutada. Linnades asuvate majade lammutamise meede on olemas, terve Eesti peale on selleks eraldatud 700 000 eurot, millest praeguseks momendiks on kasutatud 230 000 eurot. Kalkulatsiooni kohaselt maksaks hoone lammutamine umbes 60 000 eurot. Meetmest raha taotlemisel peab omaosalus olema 30 protsenti, lisaks tuleks linnal koostada lammutamisprojekt.”
Abilinnapea sõnul võiks hoone lammutamise järel rajada selle asukohta parkla. “Sellega saaks lahendada Puiestee tänava majade elanike parkimisprobleemi ning ühtlasi korrastada seda linnaosa,” lausus Prii.
Abilinnapea sõnul on väga halvas seisukorras ka Suur tänav 32 asuv hoone. “Selle omaniku Toivo Tuuriga oleme pidanud kümme aastat ühepoolset kirjavahetust,” lausus Ants Prii. “Omanikule kuulub üle Eesti 54 kinnistut vanade hoonetega ning kõik otsivad teda taga. Viimased ettekirjutused tehti talle 2012. aastal, täita neid pole aga võimalik, sest ka kohtutäiturid ei saa teda kätte.”
Kinnistul iseseisvalt tegutsemine ja näiteks maja lammutamine ilma omaniku nõusolekuta oleks aga abilinnapea sõnul linnale liiga riskantne. “Vana haigla varemete lammutamise kogemus on Jõgeval juba olemas,” lausus ta. “Tegime kinnistu korda ja pärast maksime veel omanikule peale.”
Mis saab Jaama tänava majadest?
Aia tänav 34a, Suur tänav 46a ja Pargi tänav 1 asuvate hoonete omanikega on linnal aga abilinnapea sõnul olemas hea kontakt. Aia 34a asuvale hoonele on antud projekteerimis- ja ehitusluba, kuid renoveerimistöid pole alustatud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Hoonel on kõik avaused suletud ning võõrad isikud sinna ei pääse, väga kiiresti reageeritakse ka tekkinud probleemidele. Suur 46a omanik ei soovi maja lammutada ja püüab sellele ostjat leida. Ettekirjutustele reageerib ta hästi ning esitatud nõuded on täidetud. Pargi 1 asuv endine kohtu- ja politseihoone kuulub Riigi Kinnisvara ASle, ka nemad tegelevad hoone müügiga ning lubavad, et sinnamaani hoiavad nad hoone ja selle ümbruse korras.
Opositsioonisaadiku poolt esitatud arupärimises olid välja toodud ka hooned asukohaga Jaama 3 ja 4. Teine neist kuulub abilinnapea Ants Priile. Abilinnapea napp vastus, et need hooned ohtu ei kujuta ning ettekirjutusi pole neile tehtud, arupärimise esitajat siiski ei rahuldanud. Mihkel Kübara sõnul ei puuduta koalitsioonileppes öeldu ju mitte ainult lagunenud, vaid ka räämas hooneid. Kübar soovis teada, kas linna esindajad on nende objektide omanikega hoonete korrastamisest rääkinud.
“Mul käivad kogu aeg iseendaga Jaama tänava hoone osas pingsad läbirääkimised,” vastas abilinnapea. “Üks idee ajab teist taga ja ka linnavalitsuse töötajad on välja pakkunud erinevaid mõtteid. Eks aeg annab selles osas arutust. Jaama tänav 3 asuva maja omanikuga ei ole ma rääkinud, aga sealsete elanikega on sellest juttu olnud, et nad peaksid seal ise värvimis- ja niitmistöid tegema, maja on tegelikult nende hooldada.”
MATI ALEV
