Kui rollimängijad jüripäeva paiku või Mütofesti ajal hordidena Kassinurme kogunevad, jätkub kõrvaltvaatajate hulgas ikka neid, kes imestavad, kuidas täie mõistuse juures viibivad täiskasvanud inimesed sellise “kerglase” hobi peale aega raisata söandavad. Tegelikult on rollimäng päris tõsine asi ja sobib isegi kooli õppemetoodika nurgakiviks.
Möödunud nädalavahetusel Kassinurme mägedes toimunud Mütofesti üks põnevamaid külalisi oli Mikkel Ploug Taanimaalt, kes pidas reede pärastlõunal loengu Põhja-Jüütimaal Hobro väikelinnas tegutsevast Østerskov Efterskole’st — omapärasest õppeasutusest, kus kõiki aineid õpetatakse rollimängu kaudu. Mütofestile tuli ta ürituse korraldaja Mati Nuudi kutsel.
Efterskole on üksnes Taanile omane koolitüüp. Julgen selle nimetuse omavoliliselt “jätkukooliks” tõlkida. Jätkukool on sõltumatu, aga riigi poolt toetatav erakool, kus 14-18-aastased noored saavad soovi korral kahe-kolme aasta jooksul lõpule viia riiklikus rahvakoolis alustatud põhihariduse omandamise. Pärast jätkukooli minnakse üldjuhul veel gümnaasiumi. Jätkukoole on Taanis 260 ringis ning igaühel neist on oma spetsiifika. 80 õpilasega Østerskov Efterskole spetsiifika on see, et seal õpetatakse samu aineid, mis tavakooliski, ent rollimängu põhimõttel.
“Iga mäng kestab ühe nädala,” ütles Mikkel. “Ja ei maksa arvata, et neid mängides kehastume me ainult Tolkieni teostest tuntud tegelasteks, muinassõdalasteks või viikingiteks. Võimalusi on palju rohkem: mängu taustaks võib olla hoopis Teise maailmasõja aeg, tehnoloogiline ulmemaailm või mis iganes. Mängime aga läbi ka riigi valitsemise ja muid seesuguseid situatsioone. Tahamegi, et meie õpilased õpiksid mõistma, kuidas nn täiskasvanute maailmas mänge käivitatakse, kontrollitakse ja juhitakse. Siis ei saa nendest tulevikus loodetavasti manipuleeritavaid ühiskonnaliikmeid.”
Mugavustsoonist välja
Kui tavakoolis õpetavad pedagoogid Mikkeli sõnul üht ainet enam-vähem ühtmoodi ja oma “mugavustsoonist” väljumata, siis Østerskov Efterskole õpetajate jaoks on uute mängude, mängureeglite ja “maailmade” loomine ning mängude juhtimine iganädalaseks väljakutseks. Kooli kaheksast õpetajast on neli tavaliselt seotud jooksva nädala mängu läbiviimisega ning neli valmistavad ette järgmise nädala mängu. Samas on iga õpetaja ka ühe või mitme konkreetse aine õpetaja, kes peab jälgima, et nende ainete õppekavas ette nähtud teemad saaksid aasta jooksul läbi võetud.
“Tavaliselt selgub kevadel siiski, et mõned teemad pole ühessegi mängu ära mahtunud või on nad olnud mängusituatsioonis kasutamiseks liiga abstraktsed,” ütles Mikkel. “Need puuduvad “pusletükid” on võimalik lisada kooliaasta eelviimasel kuul, mil peetakse mõne nädala jooksul üsna tavalisi koolitunde. Kooliaasta viimasel kuul sooritavad õpilased aga eri ainete teste. Tegemist on standardtestidega, mida kasutatakse ka tavakoolides.”
Østerskov Efterskole on internaatkool, kus õpib noori kogu Taanist. Paljud sellesse kooli tulnud on olnud tavakoolis hädas õpimotivatsiooniga, sest pakutavad teadmised on neile tundunud liiga abstraktsed ja teoreetilised.
“Meie koolis ei omandata teadmisi sõnalisel tasandil, vaid reaaleluliste situatsioonide kaudu,” ütles Mikkel. “Koperniku heliotsentrilisest maailmasüsteemist saab õpilane palju paremini aru näiteks siis, kui tal on olnud võimalus mineviku teaduskorüfeega isiklikult kohtuda ja tema ideede üle arutleda. Østerskov Efterskole õpilastel on olnud selline võimalus. Nii mõnelgi selle kooli lapsevanemal on põhjust olnud õnnelikult ohata: “Lõpuks ometi tahab minu laps koolis käia!””
Tagasi koolipinki minna keeruline
Østerskov Efterskole’sse tuleb ka diagnoosiga (Aspergeri sündroom jne) õpilasi, kelle tavakoolis raske hakkama saada. Nende õpilaste jälgimiseks on koolis ametis diagnostikud. Mis mängudesse puutub, siis osa neist on võistlusmomendiga, osa aga narratiiviga, st mingit lugu jutustavad. Koostööd arendavad mõlemat laadi mängud. Eheda keskkonna loomisele aitab kaasa kooli rikkalik kostüümiladu. Päris uusi mänge luuakse igal aastal kuus-seitse, teised on varasemate mängude modifikatsioonid. Õppeaasta jooksul jõutakse ära mängida 32 mängu.
Østerskov Efterskole’</i>st lähevad õpilased üldjuhul tavalisse gümnaasiumi.
“Mõned õpilased, kellel varem õpimotivatsioon puudus, on õppinud selleks ajaks juba asju uues perspektiivis nägema ning saab aru, et ka pealtnäha liiga teoreetilisi teadmisi saab tegelikult praktikas rakendada, mõnedel on siiski raske mõista, miks nad pärast paari toredat aastat “rollimängukoolis” veel kolm aastat tavalisel viisil koolipinki peavad nühkima,” ütles Mikkel. “Aga ka nende õpilaste puhul ei saa keegi meie kooli peale näpuga näidata ja öelda, et me oleme nad ära rikkunud. Neil puudus ju ka enne meile tulekut õpimotivatsioon!”
Mikkeli sõnul kipub tavakoolis fookus olema õpetamisel, Østerskov Efterskole’s aga õppimisel.
“Tavakooli õpetaja leiab tihti, et kui tema on ettenähtud aja ettenähtud teemal klassi ees rääkinud, aga õpilane pole asjast aru saanud, siis on süüdi õpilane,” ütles Mikkel. “Østerskov Efterskole’s nuputavad aga õpetajad pidevalt, kuidas panna õpilased ise tegevuse kaudu õppima seda, mida vaja.”
Mikkel Ploug ei arva sugugi, et kõik koolid peaksid olema sellised nagu Østerskov Efterskole. Küll aga usub ta, et selle kooli kogemusi ja metoodilisi nippe annab tavakoolis edukalt ära kasutada. Ta ise kuulubki teadlaste töörühma, mille ülesandeks on “rolllimängukooli” kogemustest laiemalt kasutatavad “terad” välja sõeluda.
“Taanis on juba kaks kooli, kus tavaõppe kõrval katseliselt rakendatud ka rollimängukeskset õppemetoodikat: sellele minnakse üle neljaks kuni kuueks nädalaks õppeaastas,” ütles Mikkel. “Tõsi, mõnedele väga püüdlikele tütarlastele ei pidavat see meeldima. Neid häirib situatsioon, kus mängureeglid iga nädal totaalselt muutuvad.”
i
RIINA MÄGI
