Igasuvine puhkusteperiood toob kaasa krediitkaartide kasutuse kasvu, mis tähendab kaardiomanikele ka suuremaid intressimakseid. Krediitkaardiga sooritatud maksete käive on juunis jaanuariga võrreldes kasvanud 17 protsenti ja maksetetehingute arv koguni 21 protsenti.
Ka krediitkaart on siiski laen, millel on intressi näol oma hind. Eestis on enim levinud vaba tagasimaksega ja järelmaksu tüüpi krediitkaardid, mida kasutades tuleb alati meeles pidada, et kasutatud laenuosalt tuleb tasuda intressi seni, kuni kogu kasutatud limiit on tagasi makstud. Osadel krediitkaartidel on aga ka intressivaba periood – kasutatud laenuosalt tuleb intressi tasuma hakata 30-50 päeva möödudes alates ostu sooritamisest.
Krediitkaardi intress jääb enamasti vahemikku 16-18 protsenti aastas kasutatud summalt. See tähendab näiteks, et 500-eurose limiidi täieliku kasutuse eest tuleb tasuda kuus ligi 7,50 eurot intressi, millele võib lisanduda sõltuvalt kaardi tüübist ka kuuhooldustasu.
Krediitkaarte on kolme peamist liiki: vaba tagasimaksega kaardid, püsimaksega kaardid ja määratud tagasimaksega kaardid. Vaba tagasimaksega kaardi puhul valib kaardiomanik ise, millal ja kui suures ulatuses kasutatud summa tagasi maksab. Püsimaksega kaardid on põhimõtteliselt järelmaksukaardid, mille puhul tuleb kasutatud summast iga kuu kindel osa tagasi maksta. Määratud maksega krediitkaardi puhul aga võetakse kogu kasutatud laenusumma järgmise kuu kokkulepitud kuupäeval kliendi pangakontolt maha. Ehkki vaba tagasimaksega kaart on kõige vähem stressitekitav, kui rahaga on kitsas käes, tähendab see teisalt suuremaid intressikulusid, kui pikema aja jooksul kasutatud summat kaardile tagasi ei kanta. Paremini saab finantsdistsipliini hoida aga määratud maksega kaardiga, mis pangale võlgu jääda ei lase, või püsimaksekaardiga, kus kokkulepitud graafiku alusel tehakse regulaarseid tagasimakseid.
Kui möödunud aastal vähenes esimese poolaasta krediitkaartide maksetehingute käive 14 protsenti, siis tänavu tõusis sama perioodi käive viis protsenti. Krediitkaartide kasutamise kasvav trend näitab, et paljudel on kasutatud limiidi näol ette ära kulutatud terve kuupalk või enamgi. Palju kasutatakse krediitkaarti ka väiksemate ostude eest tasumisel – keskmine maksetehingu suurus oli juunis 27,8 eurot, mis on käesoleval aasta algusega võrreldes kolme protsendi võrra vähenenud. See tähendab, et krediitkaardiga makstakse ka toidupoes ja muud igapäevast kraami ostes. Võlarattast väljatulek eeldab eriti vaba tagasimaksega krediitkaardi puhul keskmisest kõrgemat enesekontrolli, et kanda näiteks igakuine sääst kümme protsenti sissetulekust kohe krediitkaardi tagasimakseks. Ehkki suvi on toonud ja toob veelgi kaasa mitmeid ahvatlevaid pakkumisi, ei ole siiski mõistlik kõigest kinni haarata, mis soodus ja põnev tundub. Kuldreegel on mitte laenata raha sellise asja või teenuse ostmiseks, mille kasutusaeg saab otsa enne, kui olete võla ära maksnud. Näiteks ei ole üldse meeldiv maksta aastaid puhkusereisi eest, mis ammu meelest läinud.
Kindlasti ei ole krediitkaarti limiidi suurendamine või uue kaardi taotlemine mõistlik siis, kui rahanappus kimbutab, sest see toob kaasa uued kulud teenustasude ja intresside näol.
Käibel olevate krediitkaartide arv on viimase kahe aastaga 62 000 ehk 14 protsendi võrra kahanenud. Arvuliselt on kõige enam vähenenud järelmaksukaartide arv – 35 831 võrra. Suur kukkumine on tabanud ka määratud tagasimaksega krediitkaartide portfelli, mis on vähenenud 39 protsendi võrra.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
