Vooremaa seekordses vestlusringis ei ole ühte kindlat teemat, vaid jutt hargneb päevakohaste asjade ümber.
Suur suvi on kätte jõudnud, kas ühes sellega on elu justkui seisma jäänud?
Aivar Kokk: Ilm on väga ilus ja see on suurepärane igasuguste vabaõhuürituste ja laatade korraldajatele. Kohe laupäeval on tulemas Põltsamaa lossipäevad ja järjest on igal nädalavahetusel Jõgevamaal midagi huvitavat toimumas. Koos päikeseliste ilmadega alustati Werolis kokku 150 miljonit krooni maksva uue õlipressimistehase ehitust, mis peaks selle aasta lõpuks valmima ja tööle hakkama järgmise aasta esimestel kuudel.
Jüri Morozov: Üritusi toimub minu arvates Jõgevamaal piisavalt palju. Isegi nii palju, et osa asju võiks koos teha. Meil on läbi Peipsi piirkonna arenduskoja üleval idee valida välja üritused, mida võiks maakonnas suuremalt ja üheskoos korraldada. Praegu toimub nädalavahetustel nii palju asju, et inimesed ei jõuagi igal pool käia ja vahel on nii, et üritusel osalevad peamiselt korraldajad ise.
Teisalt on tore see, et majanduslikku tegevust on juurde tulnud. Siin-seal ehitatakse, liiguvad ringi turismifirmade agendid, kes tutvuvad objektidega, mida hakata müüma väljaspoole Eestit. See muidugi kohustab ja annab samas tõuke koostöö tegemiseks. Sellistest turismiobjektidest nagu Elistvere, Palamuse, Vudila saaks mitu vahvat turismipaketti kokku panna, nii et turist ei viibiks Jõgevamaal ainult päeva, vaid paar-kolm päeva.
Kas on ka selliseid suuremaid üritusi tulemas, mis tooks korraga tuhandeid inimesi kohale?
Kokk: Põltsamaa lossipäevad on ettevõtmine, kuhu tuleb palju rahvast. Kuuendat korda on augustis tulemas Kalevipoja Kala- ja veefestival, pärast seda on Jõgeva linnas küüslaugufestival, mis on aasta-aastalt suuremaks kasvanud.
Hea meel on, et kultuuriürituste kõrval on ka spordiüritused kanda kinnitanud: kolmandat korda tuleb Kalevipoja rattasõit ja neljandat korda rulluisumaraton. Esmaspäeval oli esimest korda koos uus uisuliidu juhatus, kus lepiti kokku, et ka uisumaratoni korraldamist jätkatakse. Lähemal ajal tulevad Kuremaale Eesti suusaliidu inimesed, et hinnata Kuremaa kompleksi sobivust noortespordi ja naistespordi treeningbaasiks.
See kõik annaks ümbruskonna turismiettevõtetele tööd. Sportlased ei tule Jõgevamaale mitte üheks-kaheks päevaks, vaid on treeninglaagris paar nädalat. Kindlasti ei ole nad hommikust õhtuni ainult jõusaalis või terviserajal, vaid käivad ka ringi, vaatavad, mis toimub. Läbi selle tutvustatakse Jõgevamaad palju rohkem, kui me suudaksime mõne reklaamikampaaniaga.
Morozov: Suvi on ka marja- ja seeneaeg, esimesed kukeseened on juba korjatud, metsmaasikaid on ka kõvasti.
Paistab, et suuri teemasid polegi pärast jaanipäeva üles kerkinud ja inimesed on rohkem puhkuselainel.
Kokk: Kõiki puudutav teema on kindlasti 1. juulist toimunud üleminek digitelevisioonile. Me tahame küll igas asjas olla eesrindlikud ja digitelevisioon on üks selline asi, millega silma paista, aga praeguse seisuga kõik inimesed küll 1. juulist riigitelevisiooni näha ei saa.
Digitelevisioonile juurdepääs maksab ning paljudele peredele käib uue antenni ja digiboksi ostmine üle jõu. Samas elavad kümned tuhanded pered alal, kus levi on nõrk või puudub. Peipsi äärde pandi uus mast üles, et parandada sealset levi, aga eks see on kaudne maks Eesti inimesele, kes on sisuliselt kohustatud digiboksi ja antenni ostma, sest muidu ei näe televiisorist midagi.
Teiseks: kaubandusettevõtetes ja turgudel peavad tänasest olema hinnad kahes vääringus näidatud – nii kroonis kui euros. Loodame, et euro kurss jääb selleks, mis ta on praegu. Eks ärevust on inimestel, eriti vanemaealistel, palju.
Morozov: Kas see digitelevisiooniga kiirustamine oli õige, kui tegelikult on aega sellele üle minna aastani 1012? Inimeste sissetulekud on vähenenud ja uue tehnika ostmine tekitab raskusi. Muidu peaks aga telepildi kvaliteet ilmselt paranema.
Kokk: Samas tuleb teateid, et pilt on inimestel just halvemaks läinud. Aga eks see on üleminekuperiood ja viimaks saab pilt väga heaks.
Morozov: Mulle meeldis Rein Siku artikkel Päevalehes, kus ta rääkis eestlaste orjameelsusest. Üks näide oli digilevi tulevik, samuti see, et pankade survel ei saa Eesti pangaautomaatidest viie-euroseid rahatähti välja võtta. Meie inimesed nõustuvad kõigega liiga kergesti, keegi ei hakka vastu vaidlema. Üldiselt peaks diskussiooni Eestis erinevate asjade üle rohkem olema.
Euroga seoses on paralleelset hindade arvestust peetud juba pikemat aega. See on minu meelest hea, et inimestel on aega uute hindadega harjuda. Samas pole ma kindel, kas nende eurokalkulaatorite väljalaskmine on asjakohane.
Kokk: Piisaks, kui hinnasildid oleksid ka aasta pärast euro tulekut kahes vääringus: suur hind euros ja väike hind kroonis.
Mul on aga hea meel, et sel ajal, kui arutatakse, kas Vabadusrist on klaasist või plastmassist ja vaadatakse õhtuti jalgpalli, on Eesti tennisetüdruk Kaia Kanepi nii kaugele jõudnud. Kahju, et mäng veerandfinaalimängu lõpus lagunes ja kaotus tuli.
Tore, et meie riigitelevisioon lõpuks reageeris ja me saime vaadata haaravat ja dramaatilist veerandfinaalmängu.
Spordist veel niipalju, et eelmisel nädalal sõlmisid olümpiakomitee, Jõgeva maavalitsus ja omavalitsuste liit koostöölepingu, mille kohaselt toetatakse viit treenerit olümpiakomitee rahaga. See, mida kuus aastat arutati, sai viimaks tehtud.
Morozov: Minu jaoks on Kaia Kanepi lugu selline tüüpiline Eesti sportlase käekäik: sa pead tõestama end otsast lõpuni ja lõpuks üllatutakse, et näe, oligi tubli. Aga kuni läbilöögini käib kaigaste loopimine kodaratesse.
Kokk: Sportlasel ei saagi iga võistlus ideaalselt minna. Kui Kanter ketast heidab ja iga kord ei lähe kõige paremini, kuld jääb toomata, siis ollakse pettunud, nagu teisel ja kolmandal kohal polekski väärtust.
Küsis ARVED BREIDAKS
