Suvi on lõpuks ometi kätte jõudnud. Piltlikult öeldes kestab see ka Jõgeva kultuurikeskuses, kus on juba 8. juunist avatud Robert Suvi näitus. Välja pandud veerandsada portreed, maastikku, lillekompositsiooni ja natüürmorti on loodud õlimaalitehnikas.
Jõgeva alevikus elav ning Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis, Euroülikoolis ja Tartu Kunstikoolis õppejõu ametit pidav Robert Suvi on erialalt monumentalist, ent mosaiigi ja vitraaži viljelemise kõrvalt on ta ikka maalikunstis „hüppes“ käinud. Eriti palju on ta maalinud portreid. See žanr domineerib ka käesoleval näitusel.
Ehkki allkirju töödel pole, tunneb Jõgeva rahvas Suvi portreedelt paar inimest kindlasti ära: riigikogulase Marika Tuusi ja tuntud põllumehe Vello Leivategija näiteks. Ka projekteerijat Olev Saagot, kes vaatab tõsisel ilmel vastu ühelt suureformaadiliselt portreelt, oleks jõgevlastel põhjust tunda, sest ta on olnud seotud nii spordikeskuse Virtus kui ka Jõgeva linna puhastusseadmete rajamisega. Paraku jäävad sellised tegelased linnarahva jaoks tavaliselt anonüümseiks. Veel on Suvi portreteerinud oma hõimlasi ning oma arstist sõbra Kalle Piiskoppeli lähedasi.
Marika Tuusi portreele maalis Robert Suvi vanade meistrite stiilis tumeda tausta. Mõnes portrees võib kunstniku enda sõnul aimata nn vene peredvižnikute stiili või kubistlikke sugemeid. Et Tartu Kunstikooli fotoosakonna tudengid, kellele Suvi maalitunde annab, olid hiljuti Jõgeva alevikus praktikal, tõi ta nad oma näitusele — just selleks, et neile näidata, kuidas portreed maalida või teha portreefotot.
„Portree peab olema modelliga sarnane, aga samas siiski huvitav ja omapärane, mitte liiga „limpsitud”,” ütles Robert Suvi. „Kompositsioonireeglid on aga samad nii portreemaali kui ka fotoportree puhul. Kui neid originaalsust taotledes teadlikult rikutakse, on see aktsepteeritav, kui teadmatusest ja kogemata, on tulemuseks lihtsalt praak.”
Eurovisiooni innustusel
Maastikumaalijanagi on Robert Suvil välja kujunenud oma käekiri. Kui Jõgeva aleviku vaateid ja talvist Otepää maastikku kujutavad pildid on äratuntavalt selle käekirjaga tehtud, siis mõned pildid, nagu rõõmsates toonides ja natuke vangoghilik Pikkjärve vaade ning müstiline sinikollane Norra fjordivaade suudavad vaatajat üllatada.
„Norra-pilti maalisin just tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse ajal ja Norra võit andis maalimiseks indu juurde,” ütles Robert Suvi. „Nii seda kui ka mõnd teist pilti vaadates küsisid mu Tartu kolleegid, kes näituse avamisel käisid, et mis minuga juhtunud on, et ma teistmoodi maalima olen hakanud. Olen vist tõesti mingi suurema vabaduse, puhtuse ja selguseni jõudnud. Oluline ongi mitte mingisse ühte punkti seisma jääda, vaid ikka edasi liikuda. Näiteks ühe töö puhul, mis kujutab Pangodi järve ääres olevat majakest, katsetasin maalilabidaga värvi panekut ja pritsimist ning saavutasin enda arvates päris huvitava faktuuri.”
Foto järgi maalimist praktiseerib Robert Suvi nii maastike kui ka portreede puhul tihti ega pea seda suureks patuks — juhul, kui kunstnik võtab fotolt ainult kompositsiooniidee ja proportsioonid ning loob neid kasutades omanäolise taiese.
„Foto järgi teist fotot pole ju mõtet maalida,” ütles Robert Suvi ning tuletas meelde oma õpinguaegu Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mil kursusekaaslane Lemming Nagel sai juhendaja Ilmar Kimmilt sarjata fotode järgi maalimise eest. Lõpuks polevat jäänud Nagelil muud üle kui juhendajat vahetada. Uus juhendaja Enn Põldroos öelnud: kasuta, mida tahad, peaasi, et kompositsioon hea tuleb!
Prügikastist päästetud
Viimasel ajal on Robert Suvi muu hulgas on ta huviga süvenenud vanade meistrite natüürmortidesse.
„Üheks nende eripäraks on tume taust, mis toob natüürmorti sisse tugeva perspektiivi ja toob esile kompositsiooni heledamad detailid,” ütles Robert Suvi. „Olen proovinud ka ise selliseid natüürmorte maalida ja saanud päris huvitava tulemuse: tänapäeva inimese silm on ju pigem harjunud suhteliselt heleda maalipinnaga, mis on impressionistidest alates „moes“ olnud. Minu meelest ei tasu aga kõike vana sugugi veel prügikasti visata.”
Prügikasti või pliidi alla ei tasu visata ka vanu puitesemeid, sest nii mõnigi neist võib kõlvata maalimisaluseks. Robert Suvi on viimasel ajal päris palju puidule maalinud ja kõnealusel näituselgi äratab tähelepanu üks natüürmorti täis maalitud vana triikimislaud.
Viimase aasta jooksul on Robert Suvi maalinud umbes 35 tööd. Seda on tema meelest üsna parasjagu.
„Kvantiteedi nimel ei tohi kvaliteedil langeda lasta, aga ainult üks pilt aastas oleks ka minu meelest vähe: siis kipuvad oskused juba taandarenema,” ütles Robert Suvi.
Enamik kõnealuse näituse töid on mitmetes erakogudes ja näituse jaoks n-ö tagasi laenatud. Enam-vähem sama komplekti paneb Suvi novembris üles ka Põltsamaa kunstiseltsi galeriisse pART. 18. ja 19. juulil juhendab Robert Suvi aga Jõgeva alevikus Tartu Rahvaülikooli maali suvekooli. Nii et kui neil päevil kusagil Jõgeva ümbruses maalijate punti märkate, siis võivad need olla Suvi ja suvemaalijad.
Jõgeva kultuurikeskusse jäävad Robert Suvi maalid üles augusti keskpaigani.
iii
RIINA MÄGI
