Hakkajamaid koolinoori ootab Jõgevamaal avasüli mitu ettevõtet, kel on suveks tööd pakkuda enam kui poolesajale inimesele, kuid tööandjad ootavad neilt kohusetundlikkust ning järjepidevust.
Jõgeval otsib kiirsöögikoht Huntfood suveperioodiks oma kollektiivi klienditeenindajaid. Ettevõtte perenaine Kärolin Hunt kinnitas, et nad palkaksid meelsasti koolinoori, kuid töötaja peab olema vähemalt täisealine. “Meil toimub ikkagi ka alkoholi ja tubaka müük, seega peab teenindaja olema vähemalt 18 aastane,” märkis ta.
Ka varem on Huntfoodis suvel koolinoori tööl olnud, kuid peamiselt on tegemist olnud tudengitega. Samas kinnitas Kärolin Hunt, et neil pole vahet, kas suveks töölesoovija õpib kutsekoolis, ülikoolis, gümnaasiumis või ei õpi kuskil. Peaasi, et ta oleks täisealine ning sooviks tööd teha. Erilisi oskusi tööleasumisel ei nõuta, sest väljaõppe viib läbi tööandja.
Vudila mängumaal vajatakse suvel isegi kuni viitkümmet abilist. Alla 18aastastele on töökohti umbes kakskümmend. Vudilasse lisatööjõu palkamisega tegelev Piret Kaljagin sõnas, et mõni 14aastane võib ka väga tubli töötaja olla, kuid nii noorte töötajate puhul teevad asja keeruliseks tööaja piirang ning tööle käimise võimalus.
Kuigi Vudila mängumaa on populaarne puhkuse veetmise koht, pole hooajatöötajatel seal aega trallida. “Töö ajal tehakse ikka tööd, mitte ei lustita pargis,” kinnitas Kaljagin ja lisas samas, et lisaks palgale motiveerivad nad oma töötajaid tasuta Vudila mängumaa ja Ahhaa keskuse külastusega, seda loomulikult vabal ajal.
Oodatud kõik, kes talutööd ei pelga
Tavapärasest rohkem tööjõudu vajavad suviti põllumajandusettevõtted. Soojaagu talu Puurmani vallas otsib igal suvel abikäsi lihtsamatele talutöödele, mis on jõukohased ka kooliõpilastele. Talu peremees Viljar Tilk rääkis, et peamisteks töödeks on rohimine, kõplamine, istutamine, kivide korjamine ja trimmerdamine. Peremehe kinnitusel on tema juurde tööle oodatud kõik, kes talutööd ei pelga. Vanus pole seejuures piiranguks. “Mõni viieteistaastane on isegi hakkajam kui mõni täismees,” märkis ta.
Ka ei nõua Soojaagu talu peremees kellast kellani tööl käimist. “Tööd võib teha ka nädalavahetustel või mõne tunni päevas. Ma lihtsalt pean enne teadma, millal ning kui kauaks on mul töötaja tööle tulemas,” täpsustas ta.
Palka maksab Viljar Tilk töötundide eest. “Kui keegi tuleb siia nalja tegema ja päeva õhtusse veeretama, siis selle eest palka muidugi ei maksta. Maksan kindlat tunnipalka ikkagi reaalselt tehtud töö eest,” sõnas ta ning täpsustas, et töötunni eest maksab ta töötajale enamasti kolm eurot.
Ka palga väljamaksmine toimub Soojaagul vastavalt kokkuleppele. “Kes tahab raha koguda, saab palga välja võtta alles tööperioodi lõpus, kel on seda kiiremini vaja, saab kasvõi iga päev tehtud töö eest palga kätte. Mõnele ongi vaja iga päev palk välja maksta, sest raha söögi jaoks ei jätku. On ka selliseid kurbi juhuseid olnud,” nentis peremees.
Noorte peale ei saa kindel olla
Paraku on tööandjatel üldiselt välja kujunenud arvamus, et koolinoored füüsilist tööd teha ei taha. Või kui teevad, siis väga lühikest aega ning ka usaldusväärsusega on probleeme. “Noortel on pealehakkamist küll. Näiteks üks viieteistaastane noormees võttis trimmeri kätte ja hakkas niitma, aga paari tunni pärast pani masina käest, sest enam ei jaksanud. Suvel on füüsiline töö üsna ebamugav: palavus kiusab, putukad tulevad kallale. Palju mugavam on arvuti taga istuda,” märkis Soojaagu talu peremees.
Kaldes OÜ Jõgeval otsib suveks trimmerdajat ja puuladujat. Ettevõtte juht Gunnar Kalda kinnitas, et ka koolinoored võivad sellele kohale kandideerida, kuid hoiatas, et töö on raske. “Laduda tuleb märgi puid, mis on rasked, seega jõudu on vaja mehemoodi. Kui mõnel koolis käijal noormehel on jõudu ja tahtmist seda tööd teha, siis mina kätt ette ei pane,” lubas Kalda, kuid meenutas ka, et üks noormees proovis seda ametit kaks tundi ning kadus seejärel ära, seega on ka tema noorte töövõimekuse kohalt üsna skeptiline. Mingeid erilisi nõudmisi Kalda otsitavale hooajatöötajale ei sea. Tarvis pole autojuhilube ega erilisi oskusi. “Kaine peaks püsima. Sellega on kõige suurem probleem, et töömehed ei saa tsüklist välja,” nentis ta.
Abilisi vajatakse ka marjataludesse, kuid tehnika arenedes väheneb ka seal inimtööjõu vajadus. Janika Lindsalu Marimarta OÜst rääkis, et nende talus korjatakse nüüd maasikaid traktori järel veetaval laval kõhuli olles ning seetõttu kulub neil marjade korjamiseks varasemast oluliselt vähem aega ja tööjõudu. “Umbes kümne inimesega saame saagi korjatud,” sõnas Janika Lindsalu ning kinnitas, et neil pole mõtteski enam tavalise korjamisstiili juurde tagasi pöörduda.
Selleks hooajaks on Marimarta OÜs maasikakorjajad olemas ning koolinoori nende seas praktiliselt pole. “Noori ei saa paraku usaldada. Nendega on nii, et ühel päeval tulevad kohale, aga järgmisel päeval võib-olla ei tule. Meil on hooajatöödele palgatud peamiselt täiskasvanud ning juba varem siin tööl olnud inimesed,” rääkis Marimarta perenaine.
EILI ARULA
