Kalle Piiskoppeli kinnitusel on suvel kõige levinum ikka traumaoht. ?Kui laste sünnijärgne suremus on Eestis juba viidud Soomega võrreldavale tasemele, siis traumatismi poolest Eesti ikka alles lokkab,? rääkis Jõgeva haigla ravijuht.
?Tuleks meeles pidada, et roller pole mänguasi. Selle kiirus on nii suur, et kukkudes murrab sõitja kindlasti mõne luu. Jalgrattaga juhtub õnnetusi vähem, kuid asfaldil ja kruusateel kukkudes saab ka üsna palju viga,” ütles arst, pannes lapsevanematele südamele, et kui juba ratas ostetakse, peaks ka kiivri ning põlve- ja küünarnukikaitsed muretsema.
Õnnetusi juhtub lastel suvel palju ka loomadega kokku puutudes. Suhteliselt paljud saavad koertelt hammustada. Kui väikese koera hammustus ei tee suurt viga, siis suure koera hambad tekitavad tõsise haava. Eriti hull on asi siis, kui vigastada saavad veresooned.
Õnnetused koertega juhtuvad tavaliselt seetõttu, et unustatakse: igal koeral on oma iseloom. Kui laps on vanavanemate või sugulaste-sõprade juures külas, ei ole tal soovitav seal koera toita, kui ta looma väga hästi ei tunne. ?Kui oled näiteks koerale toitu pakkunud, ei tohi seda mingil juhul hakata tagasi võtma, laps unustab selle sageli. Samuti võib õnnetusi juhtuda seetõttu, et lapsed ei tunne ketikoera psüühikat.” Ka täiskasvanutele tuletab arst meelde, et kui oma koeraga minnakse külla perele, kellel on samuti koer, siis võivad loomad purelema minna ja kui inimesed sekkuda püüavad, saavad nad tavaliselt hammustada mõlemalt koeralt. Ka võõrast hobust ei tasu ilma omaniku nõusolekuta kohe silitama minna. Igale pealtnäha rahulikule loomale ei pruugi see meeldida. Teatavasti on aga hobustel tugevad hambad!
Grillimisest, ringiturnimisest, rannamõnudest
Maale sattunud linnalastega juhtub õnnetusi ka siis, kui nad lähevad kolama mahajäetud majadesse või turnima varemetele. Näiteks võib mädanenud laest läbi kukkuda, ka ei kaitse ühegi jalatsi tald roostes naela ega klaasikillu eest.
Eraldi soovis doktor Piiskoppel nii lastele kui nende vanematele meelde tuletada, et vee ääres päevitub inimene oluliselt kiiremini kui mujal ringi jalutades, sest vesi peegeldab ultraviolettkiirgust tagasi ja vee ääres päevitaja saab selle tulemusea kahekordse kiirguseannuse.
?Vees käimisega kaasneb sageli ka angiini haigestumine. Seepärast tasuks jälgida, et laps ennast vees siniseks ei külmetaks,? rääkis Piiskoppel.
Grillimise puhul soovitas tohter liha kindlasti läbi küpsetada ja seda mitmel põhjusel. ?Toore liha söömine pole soovitav nagunii, aga liha, eriti loomaliha võib olla nii vintske, et seda ei jõuta korralikult peeneks närida ja neelates võib lihatükk söögitorru kinni jääda. Seda omal jõul enam keegi kätte ei saa,? hoiatas arst ja lisas, et kuigi nüüd on Jõgeva haiglas olemas ka spetsiaalsed tangid, millega lihatüki patsiendi kurgust välja saab, on see protseduur väga ebamugav.
Seoses võimalike päikesepõletuste ja ka sellega, et grillideski võib sõrmi kõrvetada, soovitas tohter kindlasti muretseda koju põletust leevendavaid geele. ?Need maksavad 100 krooni ringis ja on üsna efektiivsed. Kui juba trauma juhtunud, on hilja apteeki minna,” tuletas arst meelde.
Päikesekaitsevahendid on saadaval
Keskpäeval on alati ultraviolettkiirgus kõige tugevam, ka siis, kui ilm on veidi pilvevines. Umbes kella 11 ja 14 vahel on suhteliselt ohtlik lauspäikese käes viibida, eriti kergemeelne on seda teha katmata peaga.
?Päikest peab inimene suvel ikka saama, aga naha kaitsevahendite peale tasub mõtelda. Endal on kergem. Päikese käes saab inimene harva teise astme põletuse, aga ka esimese astme põletuse puhul on ikka esimene öö päris väike põrgu. Ja miks ennast piinata, kui apteegis on vahendid olemas,? rääkis Piiskoppel.
Ka puugid on suvel aktiivsed, aga entsefaliidi vastu vaktsineerida on praegu juba hilja. ?Vaktsineerida tuleks kevadtalvel või varakevadel, kokku tuleb lasta teha kolm süsti,” selgitas Piiskoppel ja rõhutas, et puugihammustuse vältimiseks tuleks looduses viibides ette vaadata. ?Ei maksa arvata, et puugi saab ainult võsas, tegelikult saab puugi hoopis sagedamini rohu sees pikutades. Sissesöönud puuki kiputakse ühe hooga välja tõmbama, et oleks vähem valus, aga see on kindel moodus, aga just nii jääb puugi kärss naha sisse. Puuki peab sikutama tasakesi, pöörates vastupäeva väikese veerandpöördega, mitte kruvides. Siis tulevad nokise küljes olevad kidad, millega ta ennast kinni hoiab, kõige hõlpsamini, naha küljest lahti.?
Puugihammustusest saadud entsefaliit või borreliooos lööb välja tavaliselt kahe nädala jooksul. Kui puugihammustuse ümber tekib punane ala, siis see on loomulik naha kaitsereaktsioon. Tõsiseks läheb asi siis, kui punane ala hakkab ratta kuju võtma, nii et keskelt läheb nahk valgeks tagasi, aga punane sõõr järjest laieneb. Niisugune punane ala on üks kõige kindlamatest borrelioosi tunnustest.
Teine sümptom on nädala või 10 päeva pärast tekkiv loidus, vahel ka peavalu. Loidus, isutus, oksendamine, unisus ja raske apaatsus on ohu märgid, mille ilmnedes tasuks minna haiglasse kontrollile.
Kalle Piiskoppeli sõnul ei kanna kaugeltki kõik puugid nakkust ja kui ka juhtub, et hammustanud putuka pea naha alla jääb, heidab inimese organism selle tavaliselt ise nädala jooksul välja.
Arst soovitab suvel looduses käies ka putki mitte murda, kui neid just eriliselt hästi ei tunta. Sosnovski putk pole ainus mürgine putk, on teisigi, mis löövet või lausa söövitust põhjustavad. Tundmatuid taimi ei soovita ta igaks juhuks üldse kiskuda.
Janu ütleb, palju juua
Süüa soovitab tohter suvel ikka vähem rasva ja liha ning rohkem puu- ja juurvilju, eriti värskelt, mitte konservidena või külmutatult.
?Haiglas näeme ka juhtumeid, kus inimene on endale söömisega liiga teinud, kuid see peab olema juba aastaringne elustiil, ühe suvega ennast eluohtlikku seisundisse süüa ei õnnestu,? kinnitas Kalle Piiskoppel.
Vett peab inimene jooma tavatingimustes kaks liitrit päevas. Kui aga olla päikese käes väljas ja teha füüsilist tööd, võib vaja minna ka viis-kuus liitrit. ?Janu ütleb ise, palju tuleb juua,? on arst veendunud.
Eestis ringi liikudes on tark kanda kaasas mingit dokumenti, kus peal isikukood. Haigekassakaart pole obligatoorne, sest arvuti leiab inimese andmebaasist ka isikukoodi alusel üles. Eestist välja minnes on aga kasulik ja vajalik omada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti, mille Jõgevamaa inimesed saavad, kui helistavad Eesti Haigekassa Tartu osakonna infolauda ja tellivad selle. Päeva-paari jooksul saadetakse kaart inimesele postiga koju ja see on tasuta.
Esimeste soojade päevadega pole Kalle Piiskoppeli sõnul Jõgeva haiglasse pöördutud kuigi palju.
Kogu eelnenud jutu näited on võetud juhtumitest, mille puhul on mitme suve jooksul haiglasse pöördutud.
JAANIKA KRESSA
