Juba kolmandat aastat kutsub Siimu-Jaani talu kõiki huvilisi meie vanavanemate elustiili tutvustavale suvepeole. Peo sisu on ajendatud 1920.-1930. aastate külapeo vaimust, igal aastal erinev teema. Esimesel peol püüdsime programmiga korrata 1920. aastate külapidu. Eelmise aasta pidu oli pühendatud 1930. aastate talu tegemistele. Näidati mitmeid töövõtteid, tolle aja moodsat tehnikat ning lahutati meelt 1930. aastate muusika saatel.
Selle aasta pidu on pühendatud tuletõrjeseltsidele. Tuletõrjeseltsid olid Eesti Vabariigi algusaastatel maaelus väga olulisel kohal – nad täitsid nii tuletõrje päästekomando, tuletõrje teavitustegevuse kui ka kultuurielu arendamise rolli. Võib kindlalt väita, et igal tuletõrjeseltsil oli vähemalt oma puhkpilliorkester ehk pasunakoor, enamasti ka näitering ja laulukoor. Just tuletõrjeseltside poolt korraldatud suvised “metsapeod” olid neil aegadel kõige populaarsemad ja rahvarohkemad.
Ka meie peo nimi Suur Rahvapidu on laenatud sama ajajärgu tuletõrjeseltside pidudelt. Just nii kutsuti suviseid rahvapidusid, mida korraldas Aidu Tuletõrjeselts ning mille tarbeks valmis 1934. aastal Kaisa talu karjamaal ka spetsiaalne peoplats. See oli uhke peopaik – olid olemas spordiväljakud võrkpalli ja jalgpalli mängimiseks, jalutus- ja jooksurajad, kiik-karussell, einelaud, lava orkestrile ning tantsuplats. Vanemad inimesed meenutavad neid pidusid heldimusega. Kõik peod algasid nende sõnul sellega, et puhkpilliorkester hakkas Aidust peoplatsi poole minema ja inimeste liitudes sai sellest uhke rongkäik.
Meie tänavusel Suurel Rahvapeol on tuletõrje ajalugu ja tehnikat tutvustamas Järva-Jaani tuletõrjemuuseum, kes teeb seda eriti atraktiivsel moel. Mängib puhkpilliorkester, korraldatakse tule kustutamise vaatemäng ja haaratakse kaasa ka publik: toimub tõsine käsipritsivõistlus. Lapsed saavad aga möllata vahu sees ning mängida meie vanavanemate aegseid mänge.
Tuletõrjemuuseumi abistavad ühe korraliku 1930. aastate peomeelolu loomisel kohalikud lauluansamblid Vägarist ja Pajusist, rahvatantsijad Adaverest ning loomulikult tehakse näitemängu, mis ei ei puudunud üheltki tolleaegselt peolt. Üles astub Kasepää näitetrupp. Aiakohvikus musitseerib Rauno Koorts. Õhtu lõpetab ühine tantsu- ja laulupidu, kus rahva haaravad kaasa folgimuusikud Marju Varblane ja Kadri G. Laube.
Rahvatantsuga hakati Eestis organiseeritult tegelema just 1930. aastatel. Seetõttu on meil rõõm tutvustada tulevasuvist II Eesti Naiste Tantsupidu. Eelmüügist Suurele Rahvapeole pileti ostnute vahel loositakse välja neli piletit 2016. aastal toimuvale II Eesti Naiste Tantsupeole.
Kõike seda melu täiendavad kohalikud kauplejad oma aiasaaduste ja käsitööesemetega. Toredaid maitseelamusi pakub talu aiakohvik. Õnne saab katsuda loteriis, kus peaauhinnaks on käsitööna valminud heegeldatud päevatekk. Ja ega kõike toimuvat ei jõuagi üles lugeda – jääb üle vaid öelda: tulge ja nautige tuleval laupäeval, 11. juulil üht ajaloohõngulist suvepäeva.
TERJE PAALITS, MTÜ Taluaja Kaja
