Kohalikule omavalitsusele on oluline piirkonna elanike kaasamine mitmesugustesse arendustegevustesse, mis puudutavad nii kohalikku kui piirkondlikku tasandit. Kogukonnale tõestab kaasamine omavalitsuse huvi elanike vastu ning teisalt on aktiivne kogukond märgiks püsivast elanikkonnast. Küsitav on see, kuivõrd kaasatakse arengu planeerimisse piirkonna ajutisi elanikke – suvekodude omanikke.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse
Olukorrast parema ülevaate saamiseks külastas töörühm Kasepää vallavalitsust ja vestles arendusspetsialist-maakorraldaja Merle Toominguga ning ehitus-keskkonnaspetsialisti Ilari Domaškiniga.
Vald arvestust ei pea
Läbi viidud intervjuude käigus selgus, et Kasepää vallavalitsus piirkonnas paiknevate suvekodude üle statistikat ei pea. Merle Toomingu hinnangul on umbes üks kolmandik eramutest suvekodud. Enamik suvilate omanikest on Raja külast pärit inimesed, kes elavad nüüd mujal, kuid käivad piirkonnas suvitamas.
Üldjuhul on suvitajal piirkonnaga mingi seos: lapsepõlv, sugulased vms. Ilari Domaškin rääkis, et suvekodusid omavad vallas ka mitmed jõukad inimesed välismaalt, näiteks Moskvast, Peterburist ja Rootsist. Ametnike kinnitusel soovitakse suvilaid rajada kõige meelsamini Peipsi järve kaldale. Domaškin lisas, et nüüdisajal on see juba veidi raskendatud, kuna sealsed krundid on suures osas hõivatud.
Suvekodude omanikud viibivad piirkonnas kõige rohkem suveperioodil ning kasvatavad sel ajal ka mõningaid põllusaadusi. Kohalikud ettevõtjad saavad tänu suvitajatele võrreldes ülejäänud aastaga suuremat rahalist tulu, kuid see tulu on ainult lühiajaline ning avaldub suvekuudel.
Sellest tulenevalt soovisid tudengid uurimuses teada saada, kas suvitajaid püütakse piirkonda mingil viisil juurde meelitada. Selgus, et hetkeseisuga ollakse rahul ning lisapingutusi uute suvekodude omanike ligitõmbamiseks ei tehta.
Toetatakse Kalevipoja kala- ja veefestivali
Tooming rääkis, et nii suvilate omanikke kui kohalikke on püütud piirkonna arendamisse kaasata, kuid nendepoolne aktiivsus on väike. Kui elanikel suurem huvi ja initsiatiiv puudub, on raske koostööd teha. Domaškin märkis, et samas on mõned inimesed olnud nõus sponsoreerima piirkonnas toimuvat Kalevipoja kala- ja veefestivali.
Tudengid pidasid vajalikuks uurida ka seda, millised suhted valitsevad kohalike elanike ja suvitajate vahel. Piirkonnas elavate inimeste arvu hooajaline muutumine ning suvitajate läbisaamine kogukonnaga on oluline nii arendustegevuste planeerimisel kui rahuliku ja turvalise elukeskkonna tagamisel. Ilari Domaškin rääkis, et piirkonnas elavad nii eesti kui vene keelt kõnelevad inimesed. Kohalikud venelased ei suhtu hästi Kohtla-Järvelt pärit venelastesse, kes käivad külas suvitamas. Neid ei peeta täisväärtuslikeks külaelanikeks, vaid hooajalisteks turistideks.
Kohaliku elaniku Laicha Konstantini kinnitusel on kohalike ja suvitajate suhted neutraalsed – need pole just väga kiita, kuid pole ka halvad. Laicha Konstantin hindas suvitajate mõju piirkonnale üldiselt positiivseks ja iseloomustas neid lühidalt: “Nad ei anna midagi ega küsi midagi.” Siit võib järeldada, et ka kohaliku elaniku silmis ei tunne suvekodude omanikud piirkonna arengu vastu huvi ja samas ei oota ka ise midagi vastu.
Püsielanikkonna vähenemine ja tagasihoidlik ettevõtlus
Uurimuses selgus, et valla arengutegevuse põhiprobleemiks on püsielanikkonna vähenemine ja tagasihoidlik ettevõtlus. Valla arengu põhieesmärgiks on kogukonna elukvaliteedi parandamine: terve ja meeldiv elukeskkond, piisav töökohtade hulk, hea teenuste kättesaadavus ning liikumisvõimalus. Põhieesmärgi täitmiseks on kavas viia ellu rida arendavaid ettevõtmisi. Üheks olulisemaks neist on kanalisatsiooni ja veevarustuse süsteemi väljaehitamine, et likvideerida probleemne jäätmemajandus.
Tehes järk-järgult samme põhieesmärgi täitmiseks, leevendatakse ka põhiprobleemi sügavust.
Töö tulemusena esitati mõningaid soovitusi suvitajate paremaks kaasamiseks Raja küla arengu planeerimisse. Siinkohal tuuakse esile statistika pidamist ja andmestiku kogumist suvilate omanike kohta. Sel moel saaks suvilaomanikega ühendust võtta ning nendepoolsete ideede ja vajadustega rohkem arvestada. Näiteks võiks suvisel ajal pidada koosoleku küla arengu teemal, millest teavitamisega alustatakse juba enne suveperioodi algust. Lisaks võiks igas kvartalis edastada e-posti vahendusel suvekodude omanikele tähtsamat infot.
Tunnustamine motiveeriks kaasa lööma
Kohalik omavalitsus võiks nende suvitajate jaoks, kes kohalikku arengusse panustavad, välja mõelda mingit laadi preemiad või tunnustused: isikute nimede märkimine vallavalitsuse kodulehel/autahvlil/kohalikus ajakirjanduses, isikute tänamine mõnel küla/valla üritusel, meene kinkimine vms.
Tunnustamine motiveeriks uusi inimesi oma ideid avaldama ning kindlustaks koostöö jätkamise seni aktiivsete inimestega. Lisaks võiks korraldada ühiseid ettevõtmisi piirkonna üldise väljanägemise parandamiseks ( üle-eestilise Teeme Ära programmi raames, talgud jms.).
Tudengid leidsid, et sarnaselt Omedu külale, mis asub Kasepää vallas, võiks Raja küla samuti asutada külaseltsi (Omedu külas 91 elanikku ja Raja külas 465 elanikku). Külaseltsi olemasolu korral saaks selle tegevusse kaasata ka suvilaomanikke. Seeläbi saaksid ka nemad panustada külaellu ja nii avaneks neil võimalus parandada oma elujärge ning viia täide oma soove. Lisaks aitaks külaselts luua häid suhteid ajutiste ja püsielanike vahel.
iii
TEELE KAERAMAA, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse eriala üliõpilane
