Jõgevamaa suuremateks ja rahvarohkemateks suvesündmusteks on viimastel aastatel kujunenud juba pikkade traditsioonidega motomeeste kokkutulek Jõgevatreff, küüslaugufestival ja Paunvere väljanäitus. Kõik kolm suursündmust peaksid sel aastal esialgsetel hinnangutel toimuma, kuid täit vastutust korraldajad veel võtta ei julge. „Inimeste tervis ennekõike,“ ütles küüslaugufestivali peakorraldaja Raul Soodla.
Kogu ühiskond on elanud viimased kaks kuud päev korraga ja nüüd paistab, et piirid hakkavad vaikselt avanema ning koolidele ja tervishoiuasutustele tulevad järele teised asutused ja üritused. Sündmusteta suve ei kujuta tänapäeva inimesed enam kuidagi ette. Õnn on, et mainitud kolm suurüritust jäävad meie lühikese suve teise poolde ning sedavõrd on nende toimumine väheke kindlam. Ka leiavad korraldajad, et nii mõnegi ürituse kulu on kasvanud enneolematult suureks ja kogu süsteem vajaski väikest taaskäivitust, et reaalsusesse tagasi tulla.
Viirust saab vältida
Jõgevatreff on planeeritud sel korral toimuma 30. juulist 2. augustini. Peakorraldaja Eigo Ellisson, kes ise viibib praegu töö tõttu Hispaanias ja kogeb vahetult, kui karm võib olla karantiin võrreldes meie tingimustega, ütles, et soovib pika traditsiooniga üritust ka tänavu korraldada. Kas just sellisena, kuidas kavandatud oli, ei oska ta veel öelda.
„Oleme äraootaval seisukohal. Meil on pea kolm kuud aega ja kõik oleneb sellest, milline pilt maikuu lõpus ja juuni alguses kujuneb ning kas meetmed lõdvenevad. Igast kahenädalasest sammust, mis on viiruse peiteaeg, näeme, kas levik pidurdub või saab hoopis uut hoogu juurde,“ on suursündmuse korraldaja mõistnud, kuidas protsess üldjoontes lähitulevikus käima hakkab.
Selle üle, et Jõgevamaa on olnud viiruse levimise poolest maakondade arvestuses viimasel positsioonil, võib rõõmustada. „Tavaliselt ajab viimane koht jubedalt närvi, seekord tunneme uhkust,“ nentis Ellisson.
Selleaastaste Jõgevatrefi plaanide hulka kuulus ka kultuuriprogramm Jõgeva kultuurikeskuse pargis. Juunis on Ellissoni sõnul tarvis hakata selgemaid piire tõmbama, sest on vaja otsustada, kas üritust üldse saab korraldada ja kas ta saab Jõgevale tulla. Mõte on ka korraldada Jõgevatreffi väiksemas formaadis ja sõita lihtsalt linnast läbi.
Ellisson leiab, et tegelikult on ürituse formaat selline, kus keegi kellegagi otseselt kontaktis pole, küll on aga hotell rahvast tavaliselt 100 protsenti täis. Välismaalt on üritust väisanud tuhatkond inimest. „Enamik meie kulutusi ei olene sellest, kas kohale tuleb kolm või kolm tuhat inimest. Piirid on arvatavasti lahti, kuid küsimus on selles, kuidas on mõjutanud majanduse seiskumine mootorratturite sissetulekut. Ka nemad peavad ju millestki elama. Kui töökohad on tule all, on lisaks viiruse riskile majanduslik olukord märgatavalt halvenenud. Eestis pole see ehk probleem, aga kaugemalt tulija peab võtma puhkuse, broneerima elamise, laevapiletid ja kõik muu.“
Igal juhul on Jõgevatrefi korraldajad huvitatud, et see toimuks. Sel aastal oleks 29. kord, mis on üks samm 30 aasta juubelini. „Kuid suudame vastavalt olukorrale plaane muuta,“ kinnitas Ellisson ja lisas, et kulutusi on juba tehtud.
Motoexotikale oli näiteks võetud messiboks, kuid see tuli viimasel hetkel maha võtta. Kulutused sõltuvad osalemistasust. Otsest rahalist toetajat üritusel pole ja ka võlgu ei soovita kellelegi jääda. Toetatakse pigem teiste vahenditega. Pikki lepinguid pole ja korraldamise eest keegi töötasu ei saa.
Lihtsalt laata ei tehta
Küüslaugufestivalil on au toimuda oma 13-aastases ajaloos neljandat korda Kuremaal ja arvatavasti see katki ei jää. Tegemist on ennekõike festivali, mitte laadaga, toonitavad korraldajad. Laat on suure programmi üks osa, põhirõhk on meelelahutusel.
Soodla sõnul on korraldustiim töötanud kolme plaaniga. Plaan A, et kõik toimub samas mahus kui eelmistel kordadel ja ehk vägevamaltki, ning plaan B, et kõik toimub vastavalt eri- või mõne muu ettenägematu olukorra tingimustes. Või siis plaan C, et kogu ettevõtmine jääb lihtsalt ära.
Raul Soodla toonitas, et tähtsaks saab 1. juuni, mis on viimane tärmin otsuse vastu võtta. Ta on ise üsna veendunud, et tavalisel kujul festivali me siiski ei näe. Nii on tunda, et plaan A on juba välistatud. „Tunnen, et sellise festivali korraldamiseks pole lihtsalt õige aeg. Mul on hirm ja ma ei taha, et Kuremaa kokkutulek saaks järgmiseks Saaremaaks. Kui keegi mulle ütleks, et koroona on seljatatud ning uksed lahti, siis loomulikult oleksin teist meelt,“ rääkis Soodla.
„Otsad pole lahti. Riik ei ole ka öelnud, kui palju suveüritusi teha lubatakse. Kui see piir jääb 1000 inimese juurde, siis me ei kvalifitseeru. Meile tuleb ikka rohkem inimesi.“
Soodla tõdes, et seadused seadusteks, aga kui ikka haigus kedagi lähedast puudutab, läheb see talle kindlasti korda. „Tuleb hoida haigus Jõgevamaalt eemal ja teha kõik selleks, mis endast oleneb.“
Küüslaugufestivalil on eellepingud esinejatega sõlmitud ja kõik oligi 1. märtsi seisuga graafikus. See on aga praegu külmutatud ja meeskond ootab, millise seisukoha riik võtab. Osa makseid on ka juba tehtud, mis kehvemal juhul saab arvestada järgmise aasta ettemaksuks või nõuda raha tagastamist.
„Meeskond on tegutsemiseks valmis ja motiveeritud,“ kinnitas Soodla. „Festivali korraldada on ikka tõsine plaan. Kõige hullem variant on, kui panen korralduse käima, ent keegi ütleb juulikuus stopp. Praegu on asju aetud esinejatega ja natuke tehtud turundust.“
Niisiis on küüslaugufestivali puhul lõplikku otsust oodata 1. juuniks, kuid korraldustiim jälgib tähelepanelikult, kuidas ja millise otsuse võtab 22. mail vastu Viljandi folgi meeskond. „Me ei ole maailmalõpumehed ja elu seisma ei jää. Inimeste tervis on oluline. Kedagi meie pärast haigemajja saata pole vaja, rääkimata hullemast. Ka võivad paljud jääda töötuks ega kulutata meelelahutusele enam nii palju. See kõik annab selle aasta festivalile oma märgi. Ainuüksi laata, me tegema ei hakka.“
Tunne kindlam
Paunvere laat ja väljanäitus on Jõgevamaal suve viimases otsas, meie mõistes juba sügisel, mistõttu on lootus toimumiseks kõige suurem. Laada peakorraldaja Reelika Kivimurd ütles, et nad on eeloleva suhtes optimistlikud ja loodavad, et viirus on sügiseks taandunud. Esinejatega on eelkokkulepped olemas ja väljaminekuid pole kindluse mõttes ka tehtud. „Kuid kui ürituse toimumise otsus tuleb, on tõenäoliselt vaja mingi aeg väga intensiivselt tööd teha,“ ütles Kivimurd.
Kivimurd sõnas, et tegelikult on ka neil variant laual, et teha laat ja väljanäitus seekord tagasihoidlikumal kujul, jättes alles ainult teatud kaubagrupid. Suuremad kulutused tulevad jutuks alles juulis ja puudutavad peamiselt teavitamist ja reklaami. Kuid juuli on ka viimane tärmin, kus on vaja otsustada, kas laat toimub või ei.
„Paari esineja puhul on broneerimistasud makstud ning kui üritus jääb ära, on nad ehk nõus järgmisel aastal tulema. Siis ei kaota me vähemalt raha,“ ütles Kivimurd.
Paunvere sündmuse korraldamisel pole samuti palgakulu. Kõige suurem mure on, et kauplejad ei kaotaks lootust ja saaks ikka müüma tulla, sest tegemist on pika traditsiooni ja kalendris kindla sündmusega.
„Tegelikult muutub kõik päevadega ja ennatlikke otsuseid teha ei taha,“ sõnas Kivimurd. „Ootame ja loodame iga päev. Ürituse korraldamisega on igapäevaselt seotud kuskil kuus inimest ja suhtleme omavahel kogu aeg.
Kui päris korraldus käima läheb, on meeskonnas 30 inimest. Kõige keerulisem on, et tuleb teha inventariplaan. Kõik WCd ja aiad, sest suvi on üritusi täis ja kõik on lahtine. Meie jaoks on hea muidugi see, et meil on üks viimaseid suveüritusi. Paljud korraldajad on oma üritused kõik juba edasi lükanud.“
Kivimurru sõnul teeb teda kurvaks pinge, mis tänavu korraldustööga kaasneb. Samas tunnistas ta, et ka mõned hinnad olid korraldajatele üle mõistuse laes ja selleski osas peaks tagasi tõmmatama.
Olukorras, kus viirus võib lüüa teise või kolmanda lainena tagasi, on üritus parem ära jätta, kui kanda vastutust selle eest, et keegi haigestub või juhtub midagi veel fataalsemat.
INDREK SARAPUU
