Nii olla vanarahvas sügise kohta öelnud ja kirja on see tõdemus pandud Tormast.
Ilmselgelt tuleb meil rahvatarkusega nõustuda, sest just sügisel meenutab päevasoe teinekord kesksuve, öösel võib aga külm kergemeelse peenramaal uskumatu laastamistöö korda saata.
Suvi oli pikk ja ilus, kuigi mõnel pool kuivavõitu. Need mainitud talvehambad ehk öökülmadki on augusti lõpus ja septembris üliharva kimbutanud. Ometi oli juba lõikuskuu lõpul siin-seal jutuajamistes kuulda, et kaugel see sügiski enam…
Kas pole kummaline: kui suvi niruvõitu, lohutame üksteist veel augusti lõpulgi, et ega see veel läbi pole, küllap tuleb palavatki. Kui aga ilm kaua leebe püsinud, hakkame alateadlikult muutusi igatsema. Ju see on põhjamaise inimese põlistunud soov aastaaegade vaheldudes oma igapäevarutiini pisutki muuta.
Homme hilisõhtul ta siis tuleb, sügis nimelt. Ja kas domineerisid suve silmad või talve hambad, saame öelda jõulude eel, kui päev jälle pikemaks minema hakkab.
21. september 2013
