Ma ei mõtle, et riigikogu peaks alustama eraldi seaduste väljatöötamist, mis kehtivad ainult suvel. Väidan vaid, et meie kõige soojem aastaaeg ise paneb meid hoopis teisiti käituma ja tegema toimetusi-töid, mida muul ajal ei saa ega taha teha. No näiteks ei tule kellelgi pähe talvel maja välisseina värvida! Loodus teeb ise seadusi, peame talle alluma. Troopika on meile jõudnud, ei pea selle kogemiseks kuskile reisima…
Millalgi aastaringis jõuab meile ka arktika, kõik tuleb koju kätte! Inimene kipub palavvöödet eelistama, kõrgetel laiuskraadidel on rahvastiku tihedus väike. Tundras võib lähim naaber asuda sadade kilomeetrite kaugusel, aga mõnusa kliimaga paikades elatakse tihedalt koos vaatamata tsunamide ja vulkaanipursete võimalusele!
Loodus meie ümber muutub, mitte aga taristu, kultuur, vaatamisväärsused, neid peab ikka taga ajama geograafilisi koordinaate muutes! Kuigi aastaring meil muutusi pakub, siis rohkem saame oma uudis- ja teadmishimu rahuldada reisimise käigus. Seegi soov on suvel suurem, kuigi ka kodumail on suvel kõige toredam olla. Vast tasub siis põhjala üürikest suve minna kaema? Aga inimkäte imeteod, suursaavutused jäävad rohkem sinna, kus inimesi enam on elanud ja elab!
Kui elada linnas ja tööl käia, siis suvel on kihk sealt rutem ära saada suurem. Kuskil suvitades või maaelu elades teeb palavus loiuks ja otsitakse võimalusi veeprotseduurideks. Kui just randa ei lähe, siis aiamaad kastma ja endale ka voolikust!
Hiljuti olin Peipsi ääres, kodust paari kilomeetri kaugusel, kui minu kõrval peatus mikrobuss ja mees ning naine selles tundsid huvi, kus on siin avalik rand. Ranna puhkemaja juures olnud reserveeritud! Euroopa üks suuremaid järvi ja ligi saavad ainult valitud? Ise käin rannas nende tuttavate juures, kes omavad rannajoont. Tean siinseid, kes ka käivad “erarannas”. Kui maa on elamu juures taraga piiratud, siis veepiiri juures ei ole piiret ja sealt siis pääsebki “randa”, saunalinad maha ja lapsed liivaga mängima. Seda kõike ma võõrastele seletama ei hakanud, ütlesin, et ei tea. Mullustel suvedel oli maantee ääres Piirioja ranna silt, sinna võisidki kõik minna. Sel aastal silti ei näe, aga rand on ikka vast endisel kohal, eks sinna tulnuks juhatada?
Meil ei ole nii nagu Borneol, millest rääkis rännumees Valdek Udris: seal kaks suurt jõge, milles käibki elu. Jõgedes juuakse, pestakse hambaid ja pesu. Lapsed elavad meres, see on nende lasteaed, keegi neid seal ei jälgi. Juba seitsmeaastased käivad kalal, panevad noota. Meie ei ole veega nii suured sõbrad, aga rannas on suvi võrreldes kuival olemisega kkagi kvaliteetsem.
EHA NÕMM
