Sügis läheneb vääramatult – seda näitab nii loodus, kus puude võrasse lisandub tasapisi värvikirevust, kui ka televisioon, kus saated on juba muutunud sisukamaks ning diktorite riietus tagasihoidlikumaks. Ilm seevastu on veel üpris “noortenaiste-suvine”.
Suve nukker lõpp ongi käes? Nii küsisid paljud kaasmaalased, kui ilm paar päeva tagasi jahedamaks keeras. Ühe telekanali uudisteankur avaldas lootust, et ehk jätkub ilus vananaistesuvi ka järgmisel nädalal.
Muide, toda vanemate daamide aastaaega tasub meenutada vast alles septembril lõpul või oktoobris, kui vahepeal on olnud jahe periood öökülmadega ning taas saabunud kuivem ja suviselt soojem, päikeselisem aeg. Mitte varem.
Praegu kestab aga edasi tavalisest, õigemini klimaatilisest keskmisest soojem ning kuivem suvi.
Milline on see siis olnud? Puhkajate rõõmuks on sooja jätkunud nii õhku kui vette. Too klimaatiline suvi, aeg, mil keskmine õhutemperatuur ületab pidevalt 13 plusskraadi, saabus Lõuna-Eestisse juba mai algul. Sügise moodi ilma on juhtunud siiapoole vaid mõneks päevaks ja mõnda kanti. Võrdluseks: 2007. aastal algas tõeline suvi alles 4. augustil.
Ka ilmakontrastide poolest paistab lõikuskuu silma. Kui väga vihmasel 2003. aastal sadas Eesti keskmisena maha
Et Eesti on territoriaalselt väike, aga samas kliima poolest suurriik, siis on meie piirkondlikud erinevused päris tuntavad: esimese kümne augusti päevaga sai Tallinn
Nagu öeldud, ei saa tänavusel suvel sooja üle nuriseda: Eesti keskmine õhutemperatuur ületas mais pikaajalist keskmist ehk normi 3 kraadi, juunis ja juulis vastavalt 2,8 ja 1,0 kraadiga. Eriti soe oli lõikuskuu algus, kui mõnel pool (Valgas ja Narvas) oli isegi 3,5 kraadi võrra normist palavam. Kui mai-juuli maksimumtemperatuurid jäid veidi 31 kraadist alla, siis tänavuse suve tipuks jääb ilmselt
Juuni algusest kuni 25. augustini on kõige rohkem sadanud Jõhvis (
i
AIN KALLIS, keskkonnaagentuuri prognoosimudelite osakonna peaspetsialist