Nii pikka ja stabiilset suusatalve kui tänavu pole Eestimaal just väga tihti. Ning jõgevamaalased pole olnud laisad seda ära kasutama. Juba ainuüksi Kuremaa suusaradade arvele on talve jooksul kogunenud hinnanguliselt ligemale viis tuhat külastuskorda.
Kuremaa tervise- ja suusaradade kasutajaid ootavad sel hooajal parkimisplatsil asuval teadetetahvlil registreerimislehed ja pliiats. Iseasi, kes võtab vaevaks end kirja panna ja kes mitte. Või kes registreerimislehti üldse märkab.
“Esimesed registreerimislehed panin välja 27. detsembril ja täidetuna olen neid teadetetahvlilt ära korjanud sadakond,” ütles Kuremaa spordijuht Andres Lippur. “Kui arvestada, et igale lehele mahub 29 nime ning et jaanuaris panid end kirja ehk vaid pooled suusaradu kasutanud ning veebruaris tänu selgitustööle juba kaks kolmandikku, siis tulebki välja, et praeguseks ajaks on külastuskordi kogunenud ligemale viis tuhat.”
Kirja hakati rahvast panema mõnede teiste tervisespordikeskuste eeskujul. Muu hulgas selleks, et uurida, kustkaugelt inimesed Kuremaa radadele sportima tulevad.
“Kuigi omavalitsustest toetab radade hooldamist ainult meie oma Jõgeva vald, on selle valla inimesi radade kasutajate hulgas tegelikult vaid kolmandik, kaks kolmandikku on Jõgeva linnast ja teistest valdadest,” ütles Andres Lippur.
Mõistagi ei tahtnud ta sellega vihjata, et mujalt tulijad teretulnud pole: oodatud on ikka kõik.
Kuremaa suusaradade populaarsusel on mitu põhjust: need on huvitava reljeefiga, osaliselt valgustatud ning alati heas korras. Elektritulede abil kunstlikult pikendatud suusaõhtuid on terviseradade kasutajad saanud nautida 2007. aasta veebruarist. Umbes samast ajast on radade hooldamiseks kasutada olnud Jõgeva vallavalitsuse poolt riigi toetusel ostetud rajatraktor. Selle ajab Andres Lippur välja vähemalt kaks korda nädalas.
“Nädalavahetuseks tuleb rajad kindlasti üle käia, sest siis on sõitjaid väga palju. Ning nädala sees käin ka kindlasti korra,” ütles Andres Lippur.
Traktori järel veetav kolme meetri laiune tööagregaat võimaldab korraga üle käia nii vabatehnika- kui klassikaraja. Klassikarajale annab viimase lihvi agregaadi taha kinnitatav jäljekelk.
Käiks ka hommikul
“Sel talvel on rajatraktor tänu heale suusailmale rohkem tööd teha saanud kui kahel eelmisel talvel kokku,” ütles Andres Lippur.
Eks selle võrra rohkem ole kulunud ka kütust. Valla toetus Lippuri sõnul kogu terviseradade hooldamiseks vajalikku summat ei kata, osa kulusid jääb radu haldava Kuremaa ujula kanda. Ujulast saab ka suuski laenutada. Laenutusvõimalus on meelitanud rajale ka neid, kes vahepeal kümme või koguni kakskümmend aastat suusatanud pole. Kel laenatud varustusega sõites suurem isu peale tuleb, sätib sammud suusapoodi.
Nädalavahetustel on Kuremaa terviseradade parkla paksult autosid täis, tühi pole see aga argipäeva õhtutelgi. Üleeile õhtul pärast kella kuut leidsime sealt eest kuus-seitse masinat.
“Täna kippus värskelt sadanud sulalumi talla alla kogunema, seepärast sõitsin ainult kaheksa kilomeetrit, tavaliselt sõidan rohkem,” ütles koduteele sättiv kuristalane Aivo Kruuleht, kes end mitte igapäevaseks, vaid pigem pühapäevasõitjaks nimetas. Radade üldise seisukorraga oli ta aga rahul, nii nagu Jõgevalt saabunud neljaliikmeline seltskondki.
“Mina käin siin suusatamas peaaegu igal õhtul,” kinnitas Valdis Mänd.
“Ta käiks hommikuti ka, aga siis tuleb kahjuks tööle minna,” torkas tögamisi vahele Aimur Spelman.
Anneli Mänd aga lisas, et kui nii head rajad kiviviske kaugusel olemas, siis oleks suisa patt neid mitte kasutada.
“Kes Kuremaa radu korra proovinud, tulevad siia tavaliselt jälle tagasi,” ütles Anneli Mänd. “Mina käin siin sellepärast, et suusatamine annab hea enesetunde ja hea une.”
Kaks korda ümber maakera
Andres Lippuri sõnul oli selle hooaja suusatajaterohkeim päev Kuremaa suusaradadel vaieldamatult 24. veebruar, mil kogu Eesti tervisesportlased üritasid teha taas ühiselt tiiru ümber maailma, st suusatada, kõndida või kepikõndida erinevates tervisespordikeskustes nii, et kõigi poolt läbitud kilomeetrid annaksid kokku maakera ümbermõõdu jagu kilomeetreid ehk 40 000 km. Sellist aktsiooni on Sihtasutuse Eesti Terviserajad eestvedamisel korraldatud vabariigi aastapäeva paiku juba neljal aastal.
Nagu varasematel kordadelgi, kogunes tänavu läbitud kilomeetreid tunduvalt enam kui 40 000. Täpsemalt läbisid 12 010 eestimaalast 66 tervisekeskuses ja muudel terviseradadel ühtekokku 97 304 kilomeetrit. Kuremaal oli “ümbermaailmareisijaid” 406 ja ühtekokku läbiti 2285 kilomeetrit. Selle tulemusega oldi Eesti tervisekeskuste hulgas üheksandal kohal. Jõgevamaal aidati tervisekilomeetreid koguda veel Pala, Kamari ja Kuningamäe suusaradadel ning registreerunud tervisesportlasi oli seal väljas vastavalt 2, 55 ja 212.
“Fikseeritule tuginedes saame kinnitada, et vabariigi aastapäeval oli Eestimaal looduses aktiivselt liikumas vähemalt iga sajas elanik,” ütles Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja Jaanus Pulles. “Usun, et saadud emotsioon on edaspidigi magnetiks, mis tõmbab inimesi loodusesse liikuma.”
Kui ilmaprognoose uskuda, jätkub suusalund Eestimaal veel õige mitmeks nädalaks.iii
RIINA MÄGI