Nüüd võib suusavarustuse välja otsida ja nädalavahetsel esimesed kilomeetrid sõita, sest ettevalmistatud suusarajad ootavad huvilisi.
Põltsamaa rajameister Indrek Eensalu märkis, et ega Kuningamäel väga head suusarada veel ei ole, aga sõita siiski juba saab. “Ilmateade lubab natuke lund juurde ja kui nii läheb, siis peaks rada juba oluliselt paremaks saama. Klassikajälge siiski veel olemas ei ole. Eks igaüks leiab endale sobiva sõidustiili,” märkis Eensalu.
Tema sõnul kõige paremate suuskadega veel rajale minna ei tasuks, pigem valida ikka vanemad. Neljapäeval pani Eensalu koos poja Tanieliga ka lumekahuri tööle. “Praegu teeme kunstlund hunnikutesse, sealt veame selle valgustatud suusarajale. Ilmaolusid ei oska hetkel ette näha. Ennustused lähipäevade osas on erinevad, üks portaal lubab ühte, teine teist. Kui temperatuur juba nulli tõuseb, siis tuleb lumekahur seisma panna. Praegu püsib temperatuur veel kusagil miinus nelja kraadi juures, mis tähendab, et nii pole lumekahuri jõudlus just kuigi suur. Kui temperatuur oleks seitse-kaheksa külmakraadi, oleks juba poole rohkem kunstlund toodetud. Möödunud aastal tootsime kunstlund kui oli kümme ja rohkem kraadi külma ja siis tuli 1,5 kilomeetrise valgustatud suusaraja jaoks viis päeva kunstlund toota. Praeguse temperatuuri juures kulub sama koguse kunstlume tootmiseks vähemalt poole rohkem aega,” teadis Eensalu.
Kuningamäel rada valgustatud kella 20-ni
Kõigil Kuningamäe lähistel asuvatel suusaradadel on ka rajamasinaga tiir peale tehtud, ehk siis rajad siledaks tõmmatud ja kinni tallatud. Koos valgustatud 1,5 kilomeetrise rajaosaga tuleb ametikooli poole suundava raja kogupikkuseks umbes kuus kilomeetrit. Mõnes kohas võib rajal suusatades päris ilusaid talviseid maastikke silmata. Põltsamaal saab tööpäeva lõpus valgustatudrajal suusatamas käia. Valgustus lülitub sisse hämaruse saabudes ja põleb kõikidel päevadel kuni kella kaheksani õhtul. Valgustust võib kauem sisse lülitatuna hoida, aga praegu ei näe me selleks vajadust.”
Kuremaa rajameister Andres Lippur kinnitas, et valgustatud rajaosal on lumi kinni tallatud laiade murukummidega varustatud traktoriga. Reedel olid Kuremaa suusarajad juba kolmandat õhtut järjest valgustatud. “Püüan esimesel võimalusel ka rajatarktoriga rajad üle käia. Kes soovib suusatada, need saavad seda juba teha küll. Tegelikult on valgustatud rajaosa pikkuseks 2,5 kilomeetrit, aga praegu saab sellest kasutada natuke vähem kui kaht kilomeetrit. Klassikajälge veel ei ole, sest nii vähese lumega seda sisse sõita ei saa. Esmapilgu tundub et lund on päris palju, aga tegelikult jääb peale kinni tallamist maapinnale ehk umbes paari-kolme sentimaatrine lumekiht,” lisas Lippur.
Kuremaal saab suusatada kella 21-ni
Kuremaal kunstlund ei toodeta. “Kui olid viimased suure lumega talved, siis käisin veel aprilli keskel rajatraktoriga metsas. Siin on põhja-kirde suunaline kalle ja see aitab lumekihil radadel pikemalt peal püsida. Käisin traktoriga neli päeva tagasi lund tallamas ja juba siis olid esimesed suusatajad sõitmas. Meil siin on radadel ka korralikud tõusud ja laskumised olemas. Põhiraja pikkuseks on veidi alla viie kilomeetri, lisaks veel 1,2 ja kolme kilomeetri pikkused rajad, mis põhirajaga kokku jooksevad.
Meil peetakse ka maakondlikke suusavõitlusi. Mõned aastad tagasi tegime siin Eesti valdade talimängude suusavõitlused. Kui on piisavalt lund ja korralikud rajad sisse sõidetud, siis tööpäevadel käib siinsetel radadel suusatamas 30-40 inimest, laupäeval-pühapäeval üle 100 inimese. Mõned aastad tagasi kui vabariigi aastapäev ja vastlapäev juhtusid samale päevale, käis suusatamas 412 inimest. Ka mõnel laupäeval-pühapäeval on registreeritud ca 200 suusatajat. Korraliku lumikatega talve korral, saab kirja umbes 8000 osavõtukorda. Valgustus on meil sisse lülitatud kuni kella üheksani õhtul kõigil nädalapäevadel. Tegelikult lülitame valgustuse välja natuke peale kella üheksat, sest mõni inimene võib ju veel rajal olla. Meil saab vajadusel ujulast ka suusavarustuse laenata, aga seda teenust kasutatakse üha vähem. Inimesed on vahepealsete lumerohkete talvedega endale ise suusad muretsenud,” rääkis Lippur.
Heino Põldoja on sõitnud juba 60 km
Kolmapäeval käis spordihoone Virtus juurde tehtud suusarajal rajamasin peal. Mõne üksiku koha peal oli veidi veel lumega katmata laike näha, aga esimese koheva lume mõttes võib rajaga rahule jääda. Vabatehnika kasutamiseks on see rada igati kõlbulik. Ka klassikajälg on sisse sõidetud. Heino Põldoja ütles, et kõige paremate suuskadega sellele rajale veel sõitma minna ei tasu, aga tõsisemat kasutust leidnud suuskadega küll. Virtuse juures asuv kilomeetri pikkune suusarada on ka valgustatud ning seetõttu on võimalus sinna suusatama minna ka nendel inimestel, kes alles peale tööpäeva suusarajal lõõgastuda soovivad.
“Olen sellel rajal juba 60 kilomeetrit suuskadel läbi sõitnud. Ühel varasemal aastal sai samal ühekilomeetrisel rajal üle 1000 kilomeetri läbi sõidetud. Sellel rajal on ka kaks niisugust tõusu, mis raja veidi huvitavamaks ja veidi suuremat pingutust pakkuvamaks muudavad. Päris algaja suusataja nendest tõusudest ainult paaristõugete abil üles ei lähe,” teadis mees.
Ta tõdes, et vahelduseks võiks ju ka mõnel teisel suusarajal ennast proovile panna, aga näiteks Kuremaale minekuks tuleb auto tuua, varustus sinna sisse pakkida, kohale sõita. “Tagasi tulles on auto jälle külm ning tõsisemate külmakraadidega aknad jääs. Olen juba piisavalt vana ega viitsi enam kodunt kuhugi kaugemale suusatama minna. Nooremana olen mitmel korral näiteks Tartu maratonil osalenud.”
Esimesed suusatajad juba Palal rada proovimas
Pala rajameister abivallavanem Kalev Karu alustas radade tegemisega nädala alguses. Palal saab sõita 3, 5 ja 7,5 kilomeetri pikkusel rajal. “Need rajad on tehtud mootorsaani järel veetava lohisti abil. Meil rajatarktorit ei ole ja praegu ei saaks ka sellega radasid teha, sest lund on liialt vähe. Suusarajad on ju tehtud kohevale lumele, mis sadas külmumata maapinnale, seetõttu on paiguti mõni rohututt nähtaval. Just viie kilomeetri pikkusel rajal tuleks mõne sellise kohaga arvestada. Klassikajälge seal veel ei ole. Kui lund juurde tuleks, siis saaks ka klassikajälje sisse sõita,” ütles Kalev Karu.
Tema sõnul on esimesed suusatajad juba sõitmas käinud. Suusatamas käiakse siiski rohkem nädalavahetustel, ehkki ka tööpäevadel võib üksikuid suusatajaid näha.
“Meil on olemas ka 1,4 kilomeetri pikkune valgustatud rada, kus näiteks peale tööpäeva suustada saab. Valgustus läheb tööle, kui helistada mobiiltelefoniga numbrile, mis on üleval Pala kooli võimla seinal. Esialgu töötab süsteem selliselt, et ka rajalt lahkudes tuleb samale numbrile helistada, et valgustus uuesti välja lülituks.”
Edaspidi loodab Kalev Karu valgustuse selliselt tööle panna, et see näiteks pooleteise tunni järel ise ära kustuks. “Kui lund juurde tuleks, siis muutuks radade kvaliteet järjest paremaks ning siis saab klassikajäljed sisse sõita. Oleme ka kunstlume tegemise peale mõelnud, aga meie suusaradasid kasutavate inimeste hulgast lähtuvalt oleks sellise tehnika hankimine ebamõistlikult suur investeering. Olen küll Heino Põldojast veidi noorem aga ka mina kaugemale suusatama minna ei plaani. Mina olen meie oma suusaradadega täiesti rahul.”
TOOMAS REINPÕLD
