|
|
Esmaspäeva õhtupoolikul esitleti Viimsis regionaalministri tellimusel valminud kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse uuringu tulemusi. Lühiajalises vaates ehk 2009. ja 2010. aasta võrdluses on kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse uuringu järgi kiireimate tõusjate nimekirjas teisel kohal Mustvee linn. Mustveest eespool on vaid Vormsi vald. |
<span lang=””>
Mustvee linnapeal Urmas Lauril oli saavutatu üle siiralt hea meel. Mis konkreetselt niisuguse saavutuseni viis, seda Laur põhjalikuma analüüsita veel öelda ei osanud. Analüüsi lubas linnapea aga kiiremas korras käsile võtta.
Kohaliku omavalitsuse võimekuse kümne parema hulgas alla 5000 elanikuga omavalitsusüksustes on Põltsamaa linn kolmandal kohal. Põltsamaa on tänavu ka Jõgevamaa omavalitsustest parim, tõustes 27. kohale. Mullu oli Põltsamaa 36.
Pikaajaline tõhus töö
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles mullu, et uuringutabel ei peegelda absoluutset tõde. “Loomulikult ilmestab see uuring omavalitsuste taset hetkeolukorras, kuid selle tabelikoha pärast võistelda ei ole küll tarvis,” nentis linnapea. Tema sõnul on tabelis ettepoole jõudmine seotud pikaajalise tõhusa tööga, õnnestunud investeeringute ja adekvaatse eelarvepoliitikaga. “Põltsamaa linn on ikkagi ümbruskonna tõmbekeskus, püüame pakkuda kõiki teenuseid, mida avalik sektor pakkuda saab,” kinnitas Aiaots.
Kohalike omavalitsuste võimekuspingerea suurima kasvuga omavalitsuste hulgas on Torma vald seitsmes. Torma vallavanem Riina Kull ütles möödunud aastal, et tõus on saavutatud konservatiivse majandamisega. “Üle oma võimete me ei ela,” nentis ta.
Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniga seotud võimekus on suurim Viimsi vallal. Esikümnesse kuuluvad väga erinevates Eesti piirkondades asuvad linnad ja vallad, kusjuures Jõgeva linn on selles tabelis kümnendal kohal.
Enamik Jõgevamaa omavalitsusi on tänavuses tabelis mitme koha võrra tõusnud, kukkunud on veidi vaid Pajusi ja Kasepää vald.
Tase ühtlustunud
Uuringut viidi läbi juba kolmandat aastat ning tänavuste tulemuste järgi on omavalitsuste võimekuse tase viimase aastaga pisut ühtlustunud.
“See on neis tulemustes kindlasti positiivne, et vahe selle tabeli esimese ja tagumise osa vahel on vähenemas. See näitab ühelt poolt kindlasti ka seda, et riigi regionaaltoetused on läinud õigesse kohta, tõi regionaalminister Siim Kiisler esile ühe olulise järelduse.
Samas lisas Kiisler, et kahtlemata on regionaalarengu mootoriks töökohad. “Inimesed kolivad sinna, kus on töökohad, korda tehtud koolimajast või lasteaiakohtadest üksinda ei piisa,” ütles Kiisler ning lisas, et omavalitsuste juhid ja volikogude liikmed peavadki mõtlema, kas nad praegu suudavad töökohtade loomisele kaasa aidata või on neil tark selleks teistega jõud ühendada.
Kiisleri sõnul ei ole uuringu eesmärk liigitada omavalitsusi nõrkadeks ja tugevateks või õnnestujateks ja läbikukkujateks. Pigem on tema hinnangul küsimus selles, et tabeli ühes otsas on omavalitsustel ühesugused probleemid ja teises otsas teistsugused. “Ühes vallas napib lapsi, keda kooli panna, teises vallas on küsimus, kas avada sügisel ka viies paralleelklass,” tõi ta näite.
Analüüsi aluseks 29 näitajat
i
Vaadates uuringutulemusi elanike arvu lõikes, tuleb uuringust ka välja, et väiksemates kui 5000 elanikuga omavalitsustes langeb omavalitsuste haldusvõimekus järsult.
Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Uuringu läbiviimisel on omavalitsusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Arvesse on võetud näiteks elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. Olulised näitajad on ka kohapealsed haridusasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, samuti see, kas on võimalik külastada apteeki või kas on olemas ujula.
Kohalike omavalitsuste võimekuse uuringuga saab lähemalt tutvuda siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus
Uuringu tellija on regionaalminister ning läbiviija Geomedia.
Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksit koostatakse juba kolmandat korda. Praegu kõne all olev indeks hõlmab perioodi 2007-2010. Iga-aastast kohaliku omavalitsuse indeksi aruannet täiendab sel aastal ka eraldi analüütiline raport kahe võimekuse aspekti – rahvastiku arengu ja töökohtade pakkumise – territoriaalse iseloomu kohta.
Jõgevamaa omavalitsused kohalike omavalitsuste võimekuse tabelis
27. Põltsamaa linn (mullu 36.)
33. Jõgeva linn (mullu 38.)
35. Jõgeva vald (mullu 33.)
82. Palamuse vald (mullu 96.)
112. Mustvee linn (mullu 154.)
118. Puurmani vald (mullu 144.)
126. Torma vald (mullu 125.)
132. Põltsamaa vald (mullu 156.)
159. Saare vald (mullu 171.)
163. Tabivere vald (mullu 176.)
189. Pala vald (mullu 196.)
203. Pajusi vald (mullu 187.)
216. Kasepää vald (mullu 213.)
Allikas: Kohalike omavalitsusüksuste võimekuse indeks 2010
i
HELVE LAASIK
