Eestis on käibel meie jaoks uus raha — euro. Tore on uut aastat alustada positiivsete emotsioonidega. Hea on tõdeda, et meil on käibel turvaline valuuta, mida kasutab suur osa Euroopast ja aktsepteerib kogu maailm.
Eurot kasutavate riikide perre astumise järel on Eesti üks tugevamini lõimunud riike maailmas. Pole palju maid, mis kuuluvad NATOsse ja Euroopa Liitu ning on Schengeni leppega liitumise kaudu osa Euroopa Liidu piirideta tsoonist.
Tugevam seotus tähendab rohkem kontakte, suuremat turvalisust ja paremaid võimalusi meile kõigile. Sellist kindlustunnet vajame praegu ja tulevikus. Riigi jätkusuutlikkus ei ole tühi sõnapaar. Riigil on kohustus mõelda lisaks tänasele ka homsele päevale.
Kui vaadata tagasi Riigikogu ja valitsuse tööle viimase nelja aasta jooksul, siis saab seda võrrelda suusahüppaja sooritusega hüppemäel. Riigikogu ja valitsus tõusid hüppetorni üsna eufooriliselt, suurele hoovõtule aastatel 2007 ja 2008 järgnes konarlik õhulend. Rekordit me ei püstitanud, hea, et majanduskriisis jalgadele maandusime.
Me valime märtsis uue Riigikogu. Ma näen juba tõusmas uut optimismilainet — valimislubadustes hakatakse peagi jagama maksutulu kasvu, mida pole isegi veel teenitud ega riigikassasse kogutud. Tuletan meelde, et meie selle aasta riigieelarve planeeritud defitsiit on 1,6 protsenti. See tähendab, et paraku elab meie riik võlgu.
Riigi rahaasjadesse vastutustundega suhtumisele vastandatakse Eestis täna raskustes inimeste toimetulekut ja käekäiku. Need, kes ütlevad, et inimestele tuleb anda õnge asemel kala, peaksid ka avalikult ütlema, et selle kala me laename lastelt, kes pole veel sündinud ja kellele sellisel juhul pärandame suure võlakoorma. 580 000 töötavat inimest maksavad riigikassasse makse ja kannavad nii ka töötute ja abivajajate koormat. Me peame looma ja hoidma inimeste töökohti, selle eelduseks on riigi konkurentsivõime ja toimiv majandus.
Märtsis toimuvatel valimistel jagunevad parteid kaheks. Ühed arvavad, et astmeline tulumaks ja enesega toime tulevate inimeste kõrgem maksustamine viib riigi majanduse õitsengule. Teised on veendunud, et majandust tuleb elavdada, luua suurema lisaväärusega tooteid. Selleks on vaja piisavate oskuste ja teadmistega haritud inimesi. Ikka ja jälle tahan kõigile, nii noortele kui ka vanematele, südamele panna, et kahekümne esimene sajand nõuab palju rohkem teadmisi, kui oli tarvis eelmisel sajandil.
Head inimesed, ma tean, et te teete märtsis targa valiku. Riik ei ole ainult hulk institutsioone, riik ei ole ainult reeglid ja neile allumine. Riik on iga inimene, tema kodu ja pere. Olgem kohal seal, kus meil on võimalik aidata, lausugem lahke sõna või ulatagem abikäsi. Kuulakem, märgakem ja aidakem teist inimest. Igaüks, kes teeb korda oma kodu, viib ellu oma ideed või aitab teist inimest, on meie riigi hea kodanik.
Suurim vastutus on hoida üksteist ning olla aus ja vaba inimene.
