Kakskümmend aastat tagasi Martin Lillevere nimelise kolhoosi reformimisel tekkinud Põltsamaa valla ettevõttes Mällikvere põllumajandusühistus tegeletakse praegu teraviljakasvatusega ja teist aastat haritakse ka hernepõldu. Põllumajandusettevõtte tuleviku vaatevinklist peetakse oluliseks haritava maa pinda veelgi suurendada.
Põllumajandusreformi tulemusena loodi Martin Lillevere nimelise kolhoosi suurfarmide juurde iseseisvad ettevõtted. Kahesaja viiekümne kuni kolmesaja lehmaga loomakasvatuskompleks paiknes ka Mällikveres, kus 1993. aastal samuti iseseisvalt põllumajandustootmist korraldama hakati.
“Algul tegelesime ka ise veisekasvatusega. Suutsime pingutada aasta keskmise piimatoodangu tõstmisega 6500 liitrini, kuid selle piiri ületamine muutus juba keeruliseks. Palju aastaid tagasi ehitatud farmihooned ei vastanud tänapäevastele keskkonnanõuetele, rekonstrueerimine osutus aga keeruliseks. Seepärast pidasime 2007. aastal majanduslikult mõttekaks veisekasvatus lõpetada ja andsime loomad ja hooned rendile aktsiaseltsile Pajusi ABF,” rääkis Mällikvere põllumajandusühistu juhataja Meelis Kaljuste.
“Kõige raskem aeg oli ikka üheksakümnendate aastate esimesel poolel. Nappis loomasööta ja ei jätkunud kütet, mida laenasime ühelt metsatöötlemisega tegelevalt firmalt,” meenutas ta lähiminevikku.
Hernekasvatuse põhjused ja eelised
Kaljuste sõnul kasvatakse Mällikvere põllumajandusühistus 750-
“Viisteist aastat tagasi hakkasime rapsi kasvatama ja praegu hõlmavad rapsipõllud 250-
Kaljuste märkis sedagi, et väga palju väetist ei tarvitse hernepõllule just panna, kuid kivid peavad olema koristatud. “Käesoleval aastal koristasime herne juulis ja saime saagiks üle kolme tonni hektari kohta. Herne turustame söödakultuurina.
Küllap saaks meie hernestest ka suppi keeta, mida ma ise pole küll veel proovinud. Toiduainetetööstusele on meil aga suhteliselt väikese koguse herneste müümine ebaratsionaalne,” nentis ta.
Vajadus maa järele
Mällikvere Põllumajandusühistul on praegu
“Suuremaid investeeringuid olemegi teinud maa muretsemiseks ning masinapargi uuendamiseks. Meil on kaks kaasaegset Claas kombaini. Kunagised traktorid oleme vahetanud uute vastu. Mälestuseks majandi ajast on jäänud vaid üks Belaruss, mida kasutame põllult kivide koristamiseks.”
Kaljuste sõnul valmis hiljuti vana kuivati kõrvale uus, mis ehitati koostöös Jõgevamaa põllumajandusfirmadest koosneva tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad liikmetega.
Jätkub vastutustunnet ja kogemusi
Meelis Kaljuste töötas Lillevere nimelises kolhoosis agronoomina ja tegeles ennekõike rohumaadega. Paarikümne aasta tagused ümberkorraldused põllumajanduses tekitasid aga vajaduse hakata juhtima uut ettevõtet.
“Mällikvere põllumajandusühistu edukas käekäik ja konkurentsis püsimine on suuresti tingitud kogenud ja vastutustundelisest töötajatest, keda on meil kokku üheksa. Oma ala võimekad spetsialistid on agronoom Silver Rätsep ja pearaamatupidaja Tiina Roos.
Masinamehed Aivo Lellep, Alari Jaanus, Raivo Meier, Ain Kalda, Aivar Küngas ja Vambola Rebane jagavad hästi tehnikavärki, kella ei vaata ning on vajadusel valmis töötama ka hilistel tundidel ja puhkepäevadel,” rääkis põllumajandusfirma juht tunnustavalt. Tema sõnul tuleb peagi hakata ka palkade tõstmiseks võimalusi otsima.
Tulevik seotud ka sojaoaga
Meelis Kaljuste on käinud koos teiste Jõgevamaa põllumajandusettevõtjatega mitmetes maades koolitusreisidel ja tundud huvi ka sojaoa kasvatamise vastu. “Sojauba oleks nagu herneski hea kultuur viljavahelduseks, kuid tuleb leida sort, mis sobiks kasvatamiseks ka Eesti tingimustes. Ehk aitab sellist sorti leida ka koostöö Jõgevamaa sordiaretajatega Eesti Taimekasvatuse Instituudist,” ütles Mällikvere kandi põllumajandustootmise eestvedaja.
JAAN LUKAS
