Kohalik ja piirkondlik haldus peab jälgima maailma muutumist meie ümber, muutusi, mis on seotud linnastumise tugevnemisega, mille käigus teenuste korraldamine kõigile võrdselt vajab uuenduslikku mõtlemist. Suured muutused nõuavad nii poliitilise juhtkonna kui ametnike tõsist pühendumust ja ohtralt uuringutel põhinevat informatsiooni.
Koostöö Eesti ja Soome kohalike omavalitsuste liitude vahel on olnud pikaajaline ja selle tõendiks on meil kunagisele linnade liidule kingitud laualipp juba 1936. aastast. Minu kodulinn Kotka on olnud Tallinna sõpruslinn ja on väga tihedas koostöös juba 1955. aastast alates ning sama mudel on mitmel vallal, näidates inimestevahelise koostöö erinevaid vorme.
Pärast valdade liidu ja linnade liidu kohalike omavalitsuste liiduks ühinemist alustas Soome kohalike omavalitsuste liit oma tegevust 1993. aastal. Nüüd, kui arutatakse maakondade liitumisest kohalike omavalitsuste liiduga, on muutused jälle ees, et ühist huvide kaitsmist tõhustada. Eesti ja Soome on liikmeteks Euroopa Nõukogus ja Euroopa Liidus ning ka Euroopa Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogus ehk CEMR-is ja Ühinenud Linnade ja Kohalike Omavalitsuste organisatsioonis ‒ UCLG-is. Neil organisatsioonidel ja piirkondade komiteel on riikide piirkondliku halduse seisukohalt tähtis roll. EL tasemel luuakse kohalikke omavalitsusi puudutavaid suuniseid, mistõttu oleme arutanud oma rahvusvahelise töö tõhusamat seost kohalike omavalitsuste liidu tegevusega. Leian, et Eesti ja Soome kohalike omavalitsuste liitudel võib olla huvide kaitsmisel Euroopa Liidus palju ühist ja vahendina selles võib olla ka meie Euroopataseme ühine organisatsioon, samuti ka globaalsel tasemel. Võime tihendada omavahelist koostööd vahetades kogemusi riikide kohalike ja piirkondlike halduste muutustest ja teha organisatsioonide tegevuses koostööd.
Soome tähistab tänavu oma iseseisvuse 100. aastapäeva ja Soome kohaliku halduse 100. juubeliaastat. Mitmed vallad on küll palju vanemad, kuid iseseisvumisel kinnitati esimest korda maapiirkondade valdade ja linnade kohaliku omavalitsuse seadus, mis tagas nendele tugeva autonoomia. Praegu on meil üldise mõistena kasutusel vaid üks ametlik nimetus künta ehk vald, ning valdadele on üks seadus, kuigi need on suuruselt väga erinevad. Soomes, nagu mujalgi, kiireneb inimeste linnadesse kolimine seal pakutava töö ja teenuste pärast, mille tõttu kõikides valdades pole enam olnud võimalik nende kohustuste hulka kuuluvaid teenuseid osutada. Rohkem kui kümme aastat tagasi oli meil käimas ettevõtmine nimega paras, mille tulemusel langes valdade arv ühinemistoetusi kasutades üle saja võrra.
Eesmärk piisavalt suurtest valdadest pole endiselt teostunud ja kui poliitilised jõuvahekorrad 2015. aasta parlamendivalimistel muutusid, hakati Soomes ehitama maakondi ehk kolmandat haldustaset riigi ja valdade vahele, et korraldada teenuseid tugevamate haldajatega. Tugevamat kui ühe valla teenuste korraldajat, vajatakse ennekõike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste organiseerimisel. Selle põhjuseks on jätkuvalt kulukamaks muutuv ravi ja kvaliteetseteks eriteenusteks vajalik personali hulk ja oskused ning teiselt poolt ka vananevad ja rohkem teenuseid kasutavad kodanikud. Ettepanek on väga oluline nende valdade jaoks, mille personalist, maksutuludest jm läheks pool muudatuse tulemusel ülejärgmisele haldustasemele.
Praegu parlamendi menetluses olevas ettepanekus on probleemne, osa planeeritud maakondadest on väiksemad kui näiteks mõned Helsingi linnaosad, kuid sellest hoolimata on kõigil samad kohustused.
Teine võimalus on riigihalduse toimingute ühendamine valdade, maakondade liitude ja ravipiirkondadega. Kolmas küsimus on väga tugev riigipoolne juhtimine, milles rahastus tuleb otse riigilt ja ettepanekus puudub üldine tegevusala ehk otsustusvõime selle üle, mida maakond võiks teha. Asi on parlamendis pooleli ja veel ei ole olemas sellega tihedalt seonduvat valikuvabaduse seadusandlust, mida ootame parlamendi menetlusse kevadel. Maakonnad pidid olema töös 2019. aasta kevadel, kuid nüüd on alustamine lükkumas 2020. aastale ehk järgmisele valitsusperioodile, mis praeguse valitsuse otsused ellu viiks.
Demokraatia on asi, mida tuleb kõikides haldusuuendustes tugevdada, seetõttu käib Soomes praegu diskussioon valimispäevade ühendamise teemal, et kindlustada valimisaktiivsus ning teiselt poolt erinevate osalemisvormide kasutuselevõtt. Dialoog on tähtis osa demokraatiast ja seepärast tuleb erinevaid nägemusi esindavaid inimesi kuulata, et seeläbi neid kaasata. Vestluste käigus kujuneb teise isiku seisukohast arusaamine ja seda peetakse ka turvalisust lisavaks teguriks. Seetõttu tuleb ka omavalitsuste tasandil pöörata tähelepanu inimestevahelisele kommunikatsioonile, näiteks kodanike arutlusringidele. Nii saame edendada ehk jagada oma nägemusi ja vestelda nendest. Loodan, et saame tugevdada koostööd ja järgmise korrani ei lähe seekord palju aastaid.
Ettekanne on peetud tänavu 26. septembril Tallinnas toimunud omavalitsuspäeval
Vooremaa toimetusel on autori luba see tekst lehes avaldada
SIRPA PAATERO, Soome omavalitsusliidu esimees, Soome parlamendi liige
